Lõimumine 2019

Statistikatöö nimetus	Lõimumine
Statistikatöö kood	40023
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda teavet eestlaste ja muu emakeelega Eesti elanikkonna lõimumisprotsessidest tööhõives, sotsiaalelus ning hariduses. Andmebaas on loodud erinevate riiklike andmebaaside andmete ristkasutamise teel ning seda tarbivad erinevad ministeeriumid ja nende koostööpartnerid.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”
Korduvus	2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Eveli Voolens
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	eveli.voolens [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9334

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Üldhariduse omandamine õppekeele ja emakeele järgi, kutse- ja kõrghariduse omandamine emakeele järgi, kutseharidus emakeele järgi; vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr; aasta ekvivalentnetosissetulek ja sissetuleku kvintiil; majanduslikult aktiivsed isikud; hõivatud isikud; mitteaktiivsed isikud; töötud ja mitteaktiivsed isikud toimetuleku järgi; töötuse määr; töötusperioodi kestus; põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)
3.3. Sektorite kaetus	Eestikeelne ja muukeelne rahvastik / rahvastik põlisuse järgi
3.4. Mõisted ja määratlused	Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on keskharidus, sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 665. Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 864. Esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. klass (1989. aastani 9.–11. klass). Vastab tasemele ISCED-P 344. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, mis sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajale antakse magistrikraad. Arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppe lõpetajale antakse vastavalt arstikraad, hambaarstikraad ja loomaarstikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel saadud kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse. Sisseastumise eeldus on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus. Vastab tasemele ISCED-P 766. Kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal. Magistriõpe – kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Vastab tasemele ISCED-P 767. Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis. Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Sisseastumistingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vastab tasemele ISCED-P 665. Teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal. Välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on omakorda jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Kogu rahvastik; tööhõive näitajates 15 kuni 74-aastased isikud. FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	Tööhõive andmed 2000‒… Hariduse andmed 2014–… Sissetulekute ja vaesuse andmed 2013–… Rahvastiku andmed 2012–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Isikud – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Võrdse kohtlemise seadus (lühend - VõrdKS)

MUUD KOKKULEPPED

Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Eri valdkondade statistika / Lõimumine“ kõigis tabelites.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Kultuuriministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Andmed vastavad nõuetele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus

Hariduse andmed avaldatakse aasta lõpus eelmise õppeaasta kohta.

Rahvastiku andmed avaldatakse aasta lõpus aasta alguse rahvastiku kohta.

Tööturu andmed avaldatakse veebruaris eelmise aasta kohta.

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmeid avaldatakse maakonniti. Aastate 2012‒2016 andmed on avaldatud enne haldusreformi kehtinud haldusjaotuse järgi ja alates 2017. aastast pärast haldusreformi tekkinud maakonnapiiride järgi.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmeid avaldatakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Aegrea ulatuses ei ole metoodika muutunud, kuid andmete täielikkus on aja jooksul paranenud.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Põlisrahvastiku ja välispäritolu rahvastiku andmed on sidusad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega, kuid tulemused ei ole päris samad. Lõimumisstatistika tegemisel on kasutatud rohkem allikaid ja andmete täielikkus on parem. Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (https://www.stat.ee/metoodika). Hariduse statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodiliste erinevustega.
15.4. Sisemine sidusus	Andmed on omavahel sidusad, v.a põlisuse korral, kus sidusust ei ole võimalik hinnata.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse andmed üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustes vastuvõetute ja õppijate, õpingud lõpetanute ja katkestanute ning õpingute kordajate kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 40701 „Tööjõu-uuring“ ja 30101 „Rahvastik“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Administratiivandmed saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) andmepilve kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad