Sport 2017
Statistikatöö nimetus
| Sport |
Statistikatöö kood
| 40412 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet spordiklubide tegevuse, personali ja majanduslike näitajate kohta. |
Statistikatöö alus
| Rahvusvaheline tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Erik Lest |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Narva mnt 20, 51009 Tartu |
1.6. E-posti aadress
| erik.lest [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 58860456 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 27/03/2025 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 27/03/2025 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Harrastajad spordiala, maakonna, soo ja vanuserühma järgi Spordiorganisatsioonide juhid, treenerid ja muud töötajad soo ja maakonna järgi Spordiorganisatsioonid liigi ja maakonna järgi Spordiorganisatsioonide tulud ja kulud maakonna järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Spordialade liigitus |
3.3. Sektorite kaetus
| Spordiorganisatsioonid |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Eesti olümpiakomitee (EOK) – riigi olümpiakomitee on maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. Harrastaja – enne 2017. aastat loeti harrastajaks inimene, kes spordiorganisatsiooni kaudu tegeles regulaarselt harrastus- või profispordiga. Alates 2017. aastast on harrastaja vähemalt viieaastane Eestis elav isik, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Muud spordialad – spordialad, mida spordialade liigituses eraldi nimetatud ei ole. Olümpiaalad – spordialade liigituses olevad alad, mis kuuluvad andmekogumisaasta olümpiatsüklisse ja millel on Eestis harrastajaid. Spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. Spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu spordialane tegevus, mis toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei peeta spordiehitiste käitust. Spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puuetega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus. Treenerid ja juhendajad – treenerikutsega isikud (treenerid) ja sporditegevust juhendavad treenerikutseta inimesed (juhendajad). Töötajad – hõlmab kõiki lepingulises töösuhtes olevaid töötajaid, FIEsid ja vabatahtlikke. |
3.5. Statistiline üksus
| Spordiorganisatsioon |
3.6. Statistiline üldkogum
| Spordiorganisatsioonid, neis sporti harrastavad inimesed ja spordiorganisatsioonide töötajad. Hõlmatud ei ole need spordikoolid, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon. FREIM Eesti spordiregistrile aruande esitanud spordiorganisatsioonid |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti Maakonnad |
3.8. Ajaline kaetus
| 2010–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Institutsioonid – arv Harrastajad – arv Töötajad – arv |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID NO_ENGLISH_VALUE MUUD KOKKULEPPED UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Spordistatistika kohta leiab rohkem infot Eesti spordiregistri kodulehelt www.spordiregister.ee. |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Sport / Spordiklubid“ tabelites: KU161: Spordiorganisatsioonid liigi ja tegutsemise järgi KU162: Tegutsevad spordiorganisatsioonid maakonna ja liigi järgi KU163: Harrastajad maakonna, vanuserühma ja soo järgi KU164: Olümpiaalade harrastajad maakonna, spordiala, soo ja vanuserühma järgi KU165: Spordialade (v.a olümpiaalade) harrastajad maakonna, spordiala, soo ja vanuserühma järgi KU166: Harrastajatega spordiorganisatsioonide töötajad maakonna, ameti ja soo järgi KU168: Spordiorganisatsioonide tulud ja kulud maakonna järgi |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Puuduvad |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Kultuuriministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Ei ole rakendatav |
13.1. Üldine täpsus
| Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Aruande esitamata jätnud üksused jäävad välja, nende väljajätmine võib põhjustada alahinnanguid. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi igal aastal korrektselt kõiki andmeid uuendada. |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 65 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 65). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Kuni 2019. aastani olid andmed hästi võrreldavad maakondade ja Tallinna lõikes. Alates 2020. aastast on filiaalidega spordiklubide harrastajad kajastatud filiaali asukohas, varem organisatsiooni asukohas. See muudatus põhjustas harrastajate arvu olulise vähenemise Tallinnas ja kasvu näiteks Tartu- ja Viljandimaal. Kõige enam muutus seetõttu kulturismi ja fitnessi ning aeroobika ja rühmatreeningute harrastajate arv maakondades. Geograafilist võrreldavust rahvusvahelisel tasemel ei saa hinnata. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Aegread algavad 2010. aastast, v.a tulud-kulud, mille andmeid avaldatakse alates 2012. aastast. Andmed on valdavalt ajaliselt võrreldavad (sh spordiala kaupa). Mõnel aastal on osa spordiorganisatsioonide andmeid puudu, mistõttu on andmed kohati alakaetud. Harrastajate andmete võrdlemisel tuleb arvestada aeg-ajalt toimunud muudatusi spordialade klassifikaatoris. Muutunud on ka andmete fikseerimise aeg: alates 2017. aastast saadakse andmed Eesti spordiregistrist 31. detsembri seisuga, varasematel aastatel võis neid esitada aruandeaastale järgneva poolaasta jooksul. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Spordiorganisatsioonide liigi, nende tulude ja kulude ning spordiklubides harrastajate andmeid kogub ainult Eesti spordiregister. Spordi- ja liikumisharrastajate kohta on küsimusi erinevates uuringutes (nt ajakasutuse uuring, turismi mooduluuring jm), mis toimuvad mitme aasta tagant. Uuringute andmete kogumise metoodika ja definitsioonid on eri uuringutes erinevad, samuti erinevad need spordiregistri omadest, mistõttu ei ole tulemused võrreldavad. Näiteks arvestatakse uuringutes ka treenimist väljaspool spordiklubisid ning liikumisharrastusena peetakse silmas tegevusi, mida spordiklubides ei harrastata jne. |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Eesti spordiregistrist saadakse 31. detsembri seisule vastavad andmed spordiklubide tegevuse, spordiharrastajate ja töötajate kohta ning samuti finantsandmed. Registris ei ole imputeeritud nende organisatsioonide andmeid, kes on jätnud aruande esitamata. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Spordiorganisatsioonid esitavad andmed Eesti spordiregistrile. Statistikaamet saab Eesti spordiregistrist andmed e-postiga. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. |
18.5. Andmete koostamine
| Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |