Täiskasvanute koolitus (füüsiline isik) 2021

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Käthrin Randoja

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kathrin.randoja [at] stat.ee

6 258 404

10/02/2023

10/02/2023

Täiskasvanu hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi kaetud sektorid:

D, E – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

S, T, U – Muud tegevusalad

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms.

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms.

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installida lihtsamaid seadmeid ja programme jms.

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla rohkem kui üks emakeel.

Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil:

– töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena;

– töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

– ajutiselt ei töötanud.

Iseseisev õppimine ehk informaalne õpe – õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist läbi erinevate tegevuste ja suhtluskanalite, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet läbi viiv asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Koolitus – (täiendus)koolitus (nt tööturu-, vabaharidus- või töökoolitus), kursus, seminar, õpikoda, väljaõpe töökohal ja eratunnid.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise ütlevad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Miinimumpalk – miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinimumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr.

Mitteformaalne õpe – vabatahtlik õpe, mis leiab aset väljaspool formaalharidust erinevates keskkondades, aga on siiski institusionaliseeritud ja eesmärgistatud. Mitteformaalset õpet iseloomustab ka õppijakesksus, paindlikkus, kättesaadavus ning individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal. Õppe läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Netosissetulek – pärast igakuiste maksude maksmist ja muude seadusjärgsete mahaarvamiste tegemist inimesele kätte jääv summa. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid: rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töö eest; omanditulu; pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; abiraha; stipendium; muu tulu.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõududesse kuuluvad inimesed.

Tasemeharidus ehk formaalne õpe – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe ehk õpe, mis leiab reeglina aset koolikeskkonnas ning on tasemeõppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani (17. eluaasta täitumiseni) kohustuslik. Kasutatakse ka termineid tasemeõpe ja tasemeharidus.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Täiskasvanute hariduse omandamine – täiskasvanuna formaal- või mitteformaalõppes osalemine.

Tööturukoolitus – töötutele korraldatav töökoolitus, kus omandatakse või arendatakse ametioskusi või muid tööle rakendumist soodustavaid oskusi.

Valgekraed – seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; ametnikud.

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel.

Võõrkeele oskus – sisaldab võõrkeele oskust nii algajate kui edasijõudnute tasemel. Algaja on inimene siis, kui ta mõistab ja kasutab väheseid sõnu ja fraase.

Isik

Eestis alaliselt elavad 20–64-aastased elanikud, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Haldus- ja asustusüksused

2007, 2011, 2016

Ei ole rakendatav

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute arv eri tunnuste järgi – absoluutarv (tuhat)

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute osatähtsus eri tunnuste järgi – protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Statistical Office of the European Union (Eurostat)

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Statistikaameti andmebaasis avaldatakse ainult hinnangud, mis põhinevad vähemalt 20 vastajal.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Viie aasta tagant

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Täiskasvanute koolitus / Täiskasvanute hariduse omandamine“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 “Piirkondlik areng“.

Käsiraamat „Adult Education Survey“ (draft), Eurostat

https://circabc.europa.eu

Nõuetele vastav kvaliteediraport saadetakse Eurostatile.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Kõigi tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Esialgsed andmed avaldatakse kaheksa kuud pärast välitööde lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (2007–…) ulatuses.

Puudub

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 840 000. Objektide arv valimis on 6000.

Tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik vanuserühma ja soo järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Igal kuuendal aastal

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodid on telefoniintervjuu (CATI) ja külastusintervjuu (CAPI). Intervjuusid teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil http://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Eesti täiskasvanute koolitus“.

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Andmete sisemist sidusust kontrollitakse enne andmete levitamist.

Eesti täiskasvanute koolituse uuring hõlmab ligikaudu 6000 isikut vanuses 20–64, kes on valitud Eesti elanike seast juhusliku valiku teel.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Andmete laiendamise aluseks on uuringuaasta 1. jaanuari arvestuslik rahvaarv. Kõik valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on tegelike parameetrite hinnangud.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Hõlmab lisanäitajate arvutamist.

Arvude liitmise tulemus võib tabelites ümardamise tõttu summaarsest näitarvust erineda. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Ei korrigeerita

Puuduvad