Töötasu 2021

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Argo Tarkiainen

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

argo.tarkiainen [at] stat.ee

6 259 294

10/02/2023

10/02/2023

Kuu: keskmine brutokuupalk

Kvartal ja aasta: keskmine brutokuupalk, keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, keskmine brutotunnipalk, keskmine tööjõukulu tunnis põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi, maakonna järgi, omaniku liigi järgi; brutopalga kogusumma põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi; töötatud tunnid ühe töötaja kohta põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi, maakonna järgi, omaniku liigi järgi; töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008). Tabelites PA001, PA002, PA004, PA005 ja PA007 tähetasand ja tabelis PA003 kahekohaline EMTAK.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Omanike liigitus (OL)

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

Ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad – kõik ebaregulaarselt makstavad lisatasud ja preemiad: kvartalipreemia, aastapreemia, jõulupreemia, tulemustasu ja muud ebaregulaarselt makstavad lisatasud ja preemiad (sealhulgas puhkusetoetus, kasutamata puhkusehüvitis). Siia ei kuulu regulaarne (igakuine) preemia ega lisatasu, sotsiaaltoetus juubeli, sünni, surma jm puhul.

Keskmine brutotunnipalk kvartalis – tasu tegelikult töötatud aja eest ning töötatud tundide arvu suhe.

Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta kvartalis – tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; mitterahaline tasu, mis sisaldab kaudseid toetusi töötajatele; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse summa ning kuukeskmine töötajate arvu suhe.

Keskmine tööjõukulu tunnis – tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; mitterahaline tasu, mis sisaldab kaudseid toetusi töötajatele; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse summa ning töötatud tundide arvu suhe.

Lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest – lisatasu vahetustega, õhtul, öösel, nädalavahetustel või riiklikel pühadel töötamise eest, kui neid ei käsitata ületunnitööna.

Meestöötajate keskmine brutotunnipalk – naistöötajate keskmine brutotunnipalk / meestöötajate keskmine brutotunnipalk * 100.

Mitterahaline tasu (loonustasu) – mitterahalised tasud, nt tasud toodetena või teenustena; toit ja jook; riietus ja jalatsid jm; töötaja eluasemega seotud haldus- ja kommunaalteenused (elekter, gaas, vesi, küte jm); alandatud hinnaga saadud tooted või teenused; tööandja tasutud tarbekauba ostmise laenuintress; eluasemelaenu intressi tasumine; toetused majutamise ja eluasemega seotud kulude katteks (nt rent); tööandja omanduses olevate majade, korterite haldamisega seotud kulud (hooldusremondi, kindlustuse ja majandamise kulu); tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks (sh isikliku tarbimise osa tööandja auto kulutustest, mis hinnatakse proportsionaalse osana auto kasutamisega seotud kulutustest nagu kütus, remondi-, hooldus- ja rendikulud, kindlustus, parkimine jm); kaudsed toetused oma töötajatele, nt toetused tööle ja töölt koju sõiduks (kuukaardid, bussipiletid jms, toetused lastehoiule, toitlustusele, spordi ja vaba aja veetmisele ja maksed ametiühingufondidesse.

Muudelt organisatsioonidelt saadud toetused tööandjale – tööandjale makstud palgatoetus ja sihtannetustest oma töötajatele makstav brutotöötasu (sh grandiprojektid, sihtprojektid, välisabiprojektid). Palgatoetus on töötu tööle rakendamiseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega, rahvusvahelise kaitse saaja või vanglast vabanenud inimese tööle saamist.

Osalise tööajaga töötaja – isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala või -kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.

Põhitöötasu koos igakuise lisatasu ja preemiaga – töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tasu alusel arvestatud aja- ja tükitööpalk koos regulaarselt makstava lisatasuga. Regulaarse lisatasu alla kuulub iga kuu makstav preemia ja lisatasu, lisatasu rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu, kui arvestamise alus on tegelikult töötatud aeg. Siia ei kuulu ületunnitasu ega eritasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest, ebaregulaarsed tasud ja preemiad, mitterahaline tasu, regulaarsed kvartalipreemiad (tulemustasu) ja muud mitteregulaarsed (ühekordsed) preemiad ja lisatasud ning tasu mittetöötatud aja eest.

Sooline palgalõhe – näitab meeste ja naiste tunnipalga erinevust protsentides.

Tasu mittetöötatud aja eest – puhkusetasu (kompensatsioon) ja toetused, tööseisakutasu, streigi ja töösulu ajal makstav tasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka lisatasud ja toetused (jõulutoetus, kvartali lisatasu, aasta lisatasu, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg, ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Tasu mittetöötatud päevade eest – kõik puhkusetasud ja eripuhkusetasud (nt abiellumise, pereliikme surma, sõjaväeteenistuse, lapse koolimineku puhul) ning muud tasud mittetöötatud aja eest, siia kuulub näiteks tööseisakutasu, streigi- ja töösulu ajal makstav tasu, tasemekoolituse ja töökoolituse ajal makstav tasu, tervishoiutöötaja koduvalvetasu selle aja eest, kui väljakutsel ei käidud. Küsimustikku ei kuulu puhkusetasu, mis on hüvitatud riigieelarvest (lapsepuhkus, isapuhkus, puudega lapse vanema puhkus, tasustatud hoolduspuhkus, osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus).

Tasu tegelikult töötatud aja eest – ajatööpalk ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Tasu ületunnitöö eest – töötasu üle normaaltööaja töötatud tundide eest.

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi.

Töötaja – isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel.

Töötatud tundide arv – aruandeperioodil täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tunnid (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.

Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.

Majandusüksus

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

Kogu Eesti – kuuandmed; kvartali- ja aastaandmed tegevusala põhigruppide kaupa (EMTAKis märgitud tähtkoodiga), omanike liigi kaupa ning kõikselt vaadeldud ettevõtete (asutuste, organisatsioonide) kohta EMTAKi kahekohalise koodi järgi

Maakonnad – kvartali- ja aastaandmed (keskmine brutokuupalk, keskmine brutotunnipalk, keskmine tööjõukulu tunnis, keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta)

Keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk kvartalis 1992–…

Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta ja keskmine tööjõukulu tunnis 2002–…

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad – euro

Kuu

Aasta

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Kvartal

Aasta

Pressiteade „Keskmine palk“ kord kvartalis ja kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Palk ja tööjõukulu / Palk / Aastastatistika“ tabelites:

PA001: Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid)

PA002: Brutopalga kogusumma koostisosad tegevusalarühma järgi (kvartalid)

PA003: Keskmine brutopalk ja tööjõukulu tegevusala järgi (kvartalid)

PA004: Keskmine brutopalk, tööjõukulu ja töötatud tunnid maakonna järgi (kvartalid)

PA005: Keskmine brutopalk, tööjõukulu ja töötatud tunnid majandusüksuse omaniku liigi järgi (kvartalid)

PA006: Keskmine brutokuupalk tegevusalarühma järgi (kuud)

PA007: Palgastatistika üldkogum, valim, vastanud ja vastamismäär tegevusalarühma järgi (kvartalid)

PA5335: Sooline palgalõhe tegevusala (EMTAK 2008) järgi, oktoober

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 20901 „Majandusüksuste statistilise registri haldamine“, 21106 „Tööjõukuluindeksid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:04:32003R0450:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003R1216:20090101:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:064:0023:0024:ET:PDF

Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne. Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Vabariigi Valitsus

Ministeeriumid

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Et algandmeid on kogutud osaliselt valikuuringuga, sisaldavad kõik lõpptulemused valimi juhuslikkusest tingitud viga ehk valikuviga. Valikuviga on võimalik hinnata. Kõigile avaldatud koondandmetele on arvutatud valikuvigade hinnangud. Selleks on kasutatud spetsiaalset valikuvigade arvutamise programmi CLAN. Suuremat huvi pakkuvate tulemuste standardvead on ka avaldatud. Viimati nimetatute abil on võimalik arvutada usaldusvahemikud.

Näide.

Keskmine brutokuupalk oli 865 eurot ja standardviga 7 eurot. Suhteline viga saadakse järgmiselt: 7/865 × 100 = 0,8%. 95%-se tõenäosuse usaldusvahemik saadakse kahekordse standardvea 865 eurole liitmisel ja sellest lahutamisel: 7 × 2 = 14; 865 - 14 = 851; 865 + 14 = 879. Tegelik keskmise brutopalga väärtus asub 95%-lise tõenäosusega vahemikus 851–879 eurot.

Uuringu vastamismäär eri gruppides on avaldatud statistika andmebaasis.

Andmed avaldatakse 60 päeva jooksul pärast aruandekvartali lõppu (T + 60) ja 170 päeva jooksul pärast aruandeaasta lõppu (T + 170).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2008. aastast.

2008.–2011. aasta andmed on esitatud Eesti kroonides. Alates 2001. aastast on andmed koondandmete baasil ümber arvutatud eurodeks (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

1999. aastast ei sisalda keskmine brutokuupalk ravikindlustushüvitist. 1999. aasta keskmise brutopalga muutused on esitatud 1998. aasta sama perioodi ümberarvestatud andmete suhtes, need ei sisalda ravikindlustushüvitist. Keskmist brutotunnipalka see seadusemuudatus ei mõjuta.

Kuni 2018. aastani sisaldas tunnitasu osaliselt ebaregulaarseid preemiaid, alates 2018. aastast ebaregulaarsed preemiad tunnitasu arvutamisel ei kasutata.

Tööjõukulu statistika on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (tööjõukulude uuring, rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, määratlustes ja/või metoodikas).

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt arvutusreeglitele.

Tabelites PA001, PA002, PA004, PA005 ja PA007 on statistika tegemisel arvesse võetud kõik vaatlusalused üksused.

Tabelis PA003 on arvesse võetud ainult kõikses valimis olevad ükskused, alates 2020. aastast 50+ töötajaga ettevõtted.

Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 81 500. Objektide arv valimis on 7000 (5125 kvartalis, 1875 kuus).

Valimi freimina kasutatakse Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmebaasi alusel moodustatud statistilist profiili, mida ajakohastatakse igal aastal ja millest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. Kõikidelt 50 ja enama töötajaga ettevõtetelt kogutakse andmeid kõikselt. Ülejäänud, valiku alla minevad uuringu üksused, on jagatud kaheks: 1–9 töötajaga ja 10–49 töötajaga ettevõtted.

Alates 2018. aastast on üldkogumis majandusüksused, kellel on vähemalt 1 palgatöötaja, varem moodustati üldkogum majandusüksuste järgi, kellel oli vähemalt 1 hõivatu. Lisaks on alates 2018. aastast lisatud üldkogumisse alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Alates 2020. aastast on valimi kõikses osas ainult need majandusüksused, kus on vähemalt 50 palgatöötajat. Eelnevalt olid kõikses osas ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused, kus oli vähem kui 50 palgatöötajat.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eeltäitmiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Alates 2018. aastast on palga- ja tööjõukulu andmeid võimalik esitada otse raamatupidamistarkvara kaudu.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Palk ja tööjõud“.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Valim on võetud tegevusala järgi. Maakondlike ja omaniku liigiti andmete arvutamiseks kasutatud järelkihistamist ehk poststratifitseerimist. Nii maakonna kui ka omaniku liigi järgi on brutopalka võimalik võrrelda riigi keskmise brutopalgaga.

Valikuliselt uuritava kihi algandmed laiendatakse järgmiselt: laiendusteguriks võetakse vastava tegevusala valikuliselt uuritavate üksuste kogumi mahu ja vastanute arvu suhe ning korrutatakse sellega tegevusala iga valikuliselt uuritava üksuse andmed. Selline laiendamine sisaldab ka kao kompenseerimist valikuliselt uuritavate ettevõtete kihis: kao hulgas eeldatakse olevat suhteliselt niisama palju aktiivseid üksusi, kui palju on neid vastanute hulgas. Igale sellisele hüpoteetilisele üksusele määratakse vastanud aktiivsete üksuste näitajate keskmised. Kõikselt uuritavat kihti ei laiendata, kuid enne töötlust mittevastanud üksuste andmed asendatakse. Vähem kui saja töötajaga mittevastanud üksuste andmed asendatakse nn hot deck meetodil — mittevastanu andmeteks võetakse andmefailis talle eespool kõige lähemal asuva sarnase üksuse andmed. Vähemalt saja töötajaga mittevastanud üksuse andmeteks võetakse eelmise perioodi andmed.

Ei ole rakendatav

Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde 21101 „Töötasu“ ja 21104 „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valim ja küsimustikud (1085, 1380, 1364, 1379).

Alates 2018. aastast on üldkogumisse kaasatud vähemalt ühe töötajaga majandusüksused (enne üldkogum hõivatute järgi), üldkogumisse on lisatud alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d ning valimit optimeeriti.

Alates 2018. aastast küsitakse andmeid uue küsimustikuga 1462 „Palk ja tööjõud“, varem küsiti andmeid küsimustikega 1085 „Palk“ ja 1380 „Palk maakonna järgi“.