Eesti majanduse säästude ja kulutuste tasakaal paranes

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine või -võtmine. Viimaste näol on tegemist rahvamajanduse arvepidamise näitajatega, millele on kahjuks vähem tähelepanu pööratud. Koos majanduskasvu kiirenemisega 2005. aasta keskpaigast kiirenes järsult sisemajanduse nõudluse kasv, seda eelkõige investeeringute kiirenemise tõttu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes samuti, kuid nende kasvukiirendus oli mõnevõrra laugjam. Kuna kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused kasvasid ligikaudu samas tempos kui kasutatav tulu, siis kogumajandusese sääst oluliselt ei suurenenud. Olukorras, kus sääst oluliselt ei suurenenud, kuid samal ajal kasvas kulutusena kapitali kogumahutus (investeeringud ja varud), süvenes Eesti kogumajanduse võlgnevus välismaailma suhtes ehk suurenes netolaenuvõtmine. Ühesõnaga, Eesti kogumajandus oli oma kulutuste finantseerimiseks üha rohkem võlgu välismaailmale. Kõige suurem netolaenuvõtmine oli 2007. aasta I kvartalis, kui see ulatus ligi veerandini kasutatavast kogutulust. Ka jooksevkonto defitsiit oli 2007. aasta I kvartalis suurim (-23,4% SKP-st), hakates järgnevatel kvartalitel järk-järgult vähenema. 2007. aasta teisest poolest hakkas investeeringute ja lõpptarbimiskulutuste kasv kiiresti aeglustuma. Kuna sellest tulenevalt kogusääst suurenes, hakkas netolaenuvõtmine vähenema ning 2009. aasta I kvartaliks, kui investeeringud ja lõpptarbimiskulutused olid vähenenud juba kolmandat kvartalit järjest, muutus Eesti netolaenuvõtjast netolaenuandjaks ehk välismaailm hakkas meile võlgu olema. Esialgsete arvestuste järgi oli 2009. aastal Eesti netolaenuandmine 6,8% kasutatavast kogutulust (6,7% SKP-st). Seega jõudis Eesti makromajandus paremasse tasakaalu kui buumiaastatel ja seda vaatamata sellistele negatiivsetele trendidele nagu SKP ja ekspordi vähenemine ning tööpuuduse suurenemine. Me säästame rohkem kui kulutame (tarbime ja investeerime). [caption id="attachment_430" align="alignleft" width="500" caption="Eesti kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine, 2004-2009"][/caption] Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja