Vaesuse mustrid tänases Eestis

Blogi
Postitatud 22. märts 2010, 6.35

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti kõrgema vaesuse määraga riikide hulka. Euroopa Liidu keskmine suhtelise vaesuse määr oli 17%. Üheks oluliseks vaesust mõjutavaks teguriks on sugu. Enamikus riikides on naised meestest suhteliselt vaesemad. 2007. aastal elas Eestis allpool vaesuspiiri 22% naistest ja 17% meestest. Vaesuse ulatus on erinev ka vanuserühmiti. Kõige rohkem ohustab vaesus vanemaid ehk üle 64-aastaseid inimesi, kellest elas suhtelises vaesuses 39%. Illustreerides töötamise positiivset mõju vaesusega võitlemisel, on suhtelise vaesuse määr madalaim täies tööjõus inimestel — 25–49-aastastest elas allpool vaesuse piiri vaid 13%. Tööealistega võrreldes ohustab vaesus veidi enam 0–15-aastaseid lapsi, kelle vaesuse määr oli 17%. Alla 65-aastased naised ja mehed puutuvad vaesusega kokku üsna ühepalju — selles vanuses inimeste vaesusrisk ei sõltu nende soost. Vähemalt 65-aastaste hulgas on aga märkimisväärne sooline lõhe. Pensioniealistest naistest elas allpool vaesuse piiri peagu pool, meestest vaid neljandik. Suur vaeste osatähtsus selles vanuses naiste seas on tingitud naiste suuremast tõenäosusest jääda vanas eas üksi. Üksikute pensioniealiste sissetulek ei ole vaesusriskist pääsemiseks piisav — 80% neist elas 2007. aastal allpool vaesuspiiri. Inimeste sissetulek ja seeläbi ka vaesusesse langemine sõltub peamiselt nende tööhõive staatusest. Tööga hõivatud inimestega võrreldes on suhtelise vaesuse määr mittetöötavatel üle viie korra kõrgem — 38%. Mittetöötavatest inimestest on kõige suuremas vaesusriskis töötud inimesed, kellest elas allpool vaesuspiiri 61% ehk 13 800 inimest. Samas pole ka töötamine alati piisav vahend vaesusest pääsemiseks. Tööga hõivatutest elas vaesuses 7%. Hõivatute üheks vaesuse põhjuseks on kahtlemata väike palk, aga ka madal hariduse ja oskuste tase ning ebastabiilne osalise tööajaga töökoht võivad viia vaesusesse. Kuigi töötavad inimesed on teistega võrreldes väiksemas vaesusriskis, hõlmavad nad vaestest siiski suure osa, sest nende osatähtsus rahvastikus on suurem. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta. On selge, et mida rohkem on leibkonnas sissetulekutoojaid ja mida vähem on ülalpeetavaid, seda kergem on leibkonnal majanduslikult hakkama saada. Peale selle on suuremas leibkonnas võimalik teatud kulutustelt kokku hoida, sest paljud väljaminekud ei sõltu leibkonnaliikmete arvust, vaid tehakse kogu leibkonna peale. Kõige raskem ongi hakkama saada üheliikmelistel leibkondadel, kellest elas suhtelises vaesuses rohkem kui pool. Vaesusrisk on veelgi suurem, kui leibkonda koondub mitu riskitegurit, nt kui leibkonna moodustab üksielav naine või vähemalt 65-aastane inimene. Võrreldes teistega on suuremates raskustes ka need leibkonnad, kus sõltuvate laste arv ületab tunduvalt tööealiste liikmete arvu. Nii elavad keskmisest suuremas vaesusriskis ühest täisealisest ja sõltuvatest lastest koosnevad leibkonnad ning vähemalt kolme lapsega paarid. Vaesus puudutab kõige vähem ilma lasteta tööealiste paare ja ühe- või kahelapselisi paare, kellest vaid kümnendik olid suhtelises vaesuses. [slideshare id=3506486&doc=vaesusemustrid-100322012554-phpapp01] Marin Randoja, Statistikaameti analüütik Ettekanne on peetud 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".