Maanteedel veetakse aina enam puitu ja paberit
Eesti kaubaveoautod vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 28 miljoni tonni kaupa, mis on veidike vähem kui 2018. aastal. Kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel, kus see langes aastaga 5%.
Riigisiseste vedude osatähtsus tonnides oli 2019. aastal 82% kogu kaubaveost. Riigisisestel vedudel veeti 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni kaupa. Tasuliste vedudena veeti 90% kaubast, mis andsid veosekäibest 96%.
Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa tõi välja, et kõige rohkem veeti möödunud aastal metallimaake ja muid kaevandus- ning karjääritooteid ja turvast. „Ligi viiendiku veetud kaubast moodustasid põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted ning kala ja muud kalapüügisaadused. Oluline kaubagrupp oli ka puit ja pabertooted, mille maht võrreldes 2018. aastaga tõusis lausa 34%,“ lisas Ojamaa.
Võrreldes 2018. aastaga suurenes veel 45% posti ja pakkide vedu ning 36% koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu. Kaubavedu vähenes nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kokku 30% masinate ja seadmete ning 28% mittemetalliliste mineraaltoodete veol.
Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 17% ja ulatus hinnanguliselt 4,8 miljardi tonnkilomeetrini. Riigisiseste vedude veosekäive oli 1,7 miljardit ja rahvusvahelistel vedudel 3,1 miljardit tonnkilomeetrit. Keskmiselt veeti 2019. aastal riigisisestel vedudel kaupa 73 kilomeetri kaugusele ja rahvusvahelistel vedudel 615 kilomeetri kaugusele.
Kaubaveoautode läbisõit ulatus 2019. aastal hinnanguliselt ligi 357 miljoni kilomeetrini, millest riigisisene läbisõit andis 42% ja rahvusvaheline läbisõit 58%.Enam kui 83% kaubaveoautode läbisõidust toimus kaubaga ja ligi 17% tühjalt. Kaubaga läbisõit vähenes riigisisestel vedudel aastaga 16%, rahvusvahelistel vedudel 7% võrra.
Maanteede kaudu toimus tihedaim kaubavahetus Soome, Läti ja Venemaaga, kõigi nendega suurenesid 2019. aastal ka veetud kauba kogused.