Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eesti turismisuve lõplikud numbrid

Uudis
Postitatud 2. august 2020 11:35

Suvekuudel peatus Eesti majutusettevõtetes võrreldes eelmise suvega kolm korda vähem välisturiste. Kui palju aga aitasid siseturistid kohalikku turismielu reisimise kõrghooajal elavana hoida?

Tekst: Statistikaameti analüütik Kristjan Erik Loik

Kolmel suvekuul ööbis Eesti majutusettevõtetes eelmise aastaga võrreldes 41% vähem turiste, välisturiste oli 67% vähem, kuid siseturistide arv kasvas sama ajaga 0,2%. Kõige enam saabus külastajaid Soomest, Lätist ja Leedust.

Välisturiste peatus kolme kuu jooksul Eesti majutusettevõtetes 290 000, neist ligi 58 000 olid tulnud Lätist. Mullusega võrreldes oli lätlasi vaid 1% vähem, see-eest augustis oli neid eelmise aasta sama kuuga võrreldes koguni kolmandiku võrra rohkem.

Soomest jõudis Eesti majutusettevõtetesse arvuliselt kõige enam välisturiste. Kui mullu oli neid kolme kuu peale 301 000, siis tänavu ligi 143 000. Venemaalt saabunud turistide arv kahanes mullusega võrreldes koguni 16 korda – eelmisel suvel peatus neid Eesti majutusettevõtetes 65 000, tänavu napilt alla 4000.

Siseturistide osa suurenes võrreldes välisturistidega kolmel suvekuul kõigis maakondades. Vaid Harjumaal oli suvel väliskülastajaid rohkem kui sisereisijaid. Erinevalt välisturistidest hakkasid kohalikud rohkem liikuma juba juunis. Mullusega võrreldes oli juunis siseturiste Ida-Virumaal 18% ja Pärnumaal 19% rohkem, teistes maakondades olid muutused väiksemad. Eraldi võib välja tuua Pärnu linna, kus siseturistide arv kasvas juunis koguni 44%.

Pärnust siseturismi magnet

Siseturism sai suurema hoo üles juulis, mil nõudlus suurenes võrreldes möödunud aastaga koguni 11 maakonnas. Kõige edukamalt läks Pärnu maakonnal, kus siseturiste oli eelmise aastaga võrreldes 32% rohkem. Pärnu linn meelitas aga mullusega võrreldes koguni 59% enam siseturiste.

Augustis kasvas siseturism mullu sama ajaga võrreldes 8%. Kasvu raskuskese asetus Hiiumaale, kus oli koguni 57% enam siseturiste. Suvepealinn Pärnu ei jäänud samuti palju maha, seal majutati mullusega võrreldes 41% rohkem siseturiste.

Tavapärasest enam kui veerandi võrra vähem jagus siseturiste Järva- ja Raplamaale. Juuli lõpus ja augustis taas levima hakanud koroonaviirus suutis peatada juulis kasvama hakanud siseturismi nõudluse Tartumaal. Samuti viirusest tugevalt mõjutatud Ida-Virumaal suurenes siseturistide arv augustis võrreldes eelmise aastaga siiski 16%.

Siseturismi võitjad ja kaotajad

Suvi möödus kõige tavapärasemalt majutusasutustes, kus on juba varasemast harjutud siseturiste teenindama. Olukorras, kus ligi pooled eestimaalased elavad Harjumaal, võitsid siseturiste enim Harjumaast kaugemal asuvad maakonnad. Suhteliselt kasvas siseturistide arv kõige enam Pärnu- ja Hiiumaal ning absoluutarvudes Pärnumaal. Tavapärasest enam jagus siseturiste ka Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Lääne maakonda.

Tallinnas ja Harjumaal ööbiti mullusega võrreldes oluliselt vähem. Suvekuudel umbes 90% ulatuses välisturistidest sõltuv Tallinn kaotas eelmise aastaga võrreldes kaks kolmandikku väliskülalistest ning ligi kolmandiku siseturistidest. Kiita polnud olukord ka Rapla- ja Järvamaal, kus tänavu vastavalt 30% ja 35% vähem siseturiste kui mullu suvel.

Tilk mett tõrvapotis

Paljud eestlased avastasid sel suvel kodumaad ja andsid sellega oma panuse turismisektorile osaks saanud löögi pehmendamiseks. Nii mõnigi number tundub kõrvalt vaadates võrdlemisi kena ja paaris maakonnas võis majutusäri lausa õitseda.

Samas tuleb meeles pidada, et suvel tehakse tavapäraselt umbes 40% kogu aasta külastustest. Pealinn, mis on muidu andnud ligi poole aastasest turismimahust, jäi paraku üsna tühjaks. Majanduslikult jätab see arusaadavalt sügava jälje ning külmemate ilmade ootuses võib karta, et suvised siseturismi rõõmusõnumid jäävad veel mõneks ajaks ainsateks headeks uudisteks turismimaastikul.

Hooldustööde tõttu ei tööta andmete esitamise keskkond eSTAT ja väljundkaardi rakendus 26.09 kell 8.00 kuni 16.00. Vabandage ebamugavuste pärast!