Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Ekspertide fookusgrupp tõstis esile korrektsete elukohaandmete olulisust

Uudis
Postitatud 23. oktoober 2020 10:11

Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

Ülikoolide teadlastest ja erinevate ametite ekspertidest koosneva fookusgrupi eesmärk on loenduse korraldamisel jagada professionaalselt kõrvalpilku, et tulemus oleks parim võimalik.

Septembri lõpus kokku kutsutud fookusgrupi kohtumisel anti ülevaade 2021. aasta lõpus toimuva rahva ja eluruumide loenduse ning veel selle aasta lõpus toimuva testküsitluse viimastest arengutest. Lisaks vaadeldi detailsemalt loenduse küsimustikku ja kuulati ettekannet ehitisregistri uute arenduste kohta, mis võimaldavad erinevate osapoolte andmete põhjal saada detailsemat infot eluruumide kohta. 

Kohtumise alguses selgitas hetkeolukorda statistikaameti peadirektor Mart Mägi, kes märkis, et koroonaviiruse valguses on tulevase loenduse puhul veelgi olulisem just informatsioon, mida suudetakse juba eelnevalt erinevatest registritest kokku koguda. „Juba praegu on väga paljud teised riigid andnud teada loenduse edasilükkamisest. Suures osas registripõhiselt loendust edukalt läbi viies oleks Eesti teistele riikidele väga heaks eeskujuks,“ selgitas Mägi.

Elukohaandmed on olulised just kriisiolukordades

Fookusgrupi arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et viiruse mõjul on senisest suuremat tähtsust omandanud vastajate teise elukoha andmed. Rahvaloenduse projektijuht Svetlana Raudonen lausus, et teise elukoha andmetega on võimalik näiteks näha, kas rahvas on linnas puhkenud pandeemiast mõjutatud ja kas inimestel on võimalik ajutiselt kolida linnast välja teise elukohta. 

„Peame veel täpsemalt analüüsima ja siseministeeriumiga konsulteerima teise elukoha mõiste teemal, sest tegelikult ei pruugi näiteks suvila seda olla, kuna see pole alati mõeldud aastaringseks elamiseks,“ selgitas Raudonen.

Ühiselt arutleti ka alalise ja praeguse elukoha küsimise ning sellest saadavate andmete teemal. Fookusgrupi hinnangul on antud küsimusest saadav informatsioon edaspidisteks analüüsideks oluline ning selle võiks loenduse tulemustes ka eraldi välja tuua.  

Ehitisregistri osas arutleti andmete kvaliteedi teemat, mille üldhinnang oli statistikaameti analüüsi järgi hea. Samuti räägiti andmekvaliteedi parandamisega seotud töödest, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kohalike omavalitsustega koostöös praegu ellu viib. Andmete kvaliteedi parandamiseks nähakse vaeva ja tehakse sihipärast tööd veel 2021.aasta lõpuni ning suure tõenäosusega kõik väiksemad puudused selle ajaga ka likvideeritakse.

Foto: Shutterstock