Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Kaubamaht sadamates suurenes, raudteel aga vähenes

Uudis
Postitatud 17. detsember 2020 8:45

Eesti sadamate kaubamaht suurenes 2020. aasta üheksa kuuga 27,9 miljoni tonnini, mis on mullusega võrreldes 2% võrra enam. Raudtee kaubamaht vähenes sama ajaga aga 11,5 miljoni tonnini, mis on ligi 30% vähem kui aasta eest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on Eesti sadamate kaubamahtu läbi aastate mõjutanud kaupade vedu raudteel, kus suure osa moodustab naftatoodete transiitvedu. „Viimastel aastatel on naftatoodete transiitvedu tunduvalt vähenenud ja koos sellega ka kaubavedu avalikul raudteel ning samuti sadamates lastitud kaubamaht,“ selgitas Pukk.

Möödunud aastal lastiti sadamates 7 miljonit tonni naftatooteid ja seda oli võrreldes viimase kümne aasta rekordkogusega (2011. aastal) üle kolme korra vähem. Naftatoodete lossimise maht on viimastel aastatel ulatunud 5 miljoni tonnini aastas. Avalikul raudteel veeti mullu 13,2 miljonit tonni kaupa, mis on rohkem kui poole võrra vähem kui kümnendi rekordkoguse puhul. Sellest vaid 4,3 miljonit tonni andsid naftatooted.

Sadamate ja raudtee kaubavedu, 2010–2020 (üheksa kuud)

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas selle aasta kolme kvartaliga sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 18,1 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) kolmandiku ehk 9,8 miljonit tonni. Mullusega võrreldes lastiti sadamates 2% vähem, kuid lossiti 10% rohkem kaupa.

Enim veetakse Eesti sadamate kaudu naftatooteid, keemiatooteid ja mitmesuguseid koos transporditavaid eri liiki kaupu, põllumajandus- ja metsandustooteid, karjääritooteid ning puittooteid.

Kolme kvartaliga vähenesid kaubaveo mahud raudteel mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra, ulatudes 11,5 miljoni tonnini. Kaubaveo mahu kahanemist mõjutas enim riigisiseste põlevkivi vedude vähenemine poole võrra. Riigisisesed veod moodustasid mullu raudtee kaubamahust ligi poole, kuid käesoleval aastal vaid 35% ehk 4 miljonit tonni.

Üle poole raudteel veetavast kaubast moodustas keemiatoodete, ligi viiendiku põlevkivi ja 16% naftatoodete vedu.

Avalikul raudteel veeti esimeses kolmes kvartalis kokku 8,3 miljonit tonni kaupa, mis on 16% vähem kui mullu. Rahvusvahelisi vedusid oli üle 90%, kus veeti 7,5 miljonit tonni kaupa, riigisisestel vedudel 0,8 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes 7% ja moodustas rahvusvahelise raudteeveo kaubamahust 6,5 miljonit tonni. Välismaalt veeti raudteetranspordiga Eestisse 0,9 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Eestist välismaale vähenes kaubavedu üle kolmandiku, välja veeti 0,1 miljonit tonni kaupa.

Ülevaade põhineb üheksa kuu andmete kokkuvõttel. Veoste kogus tonnides raudteel – veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Vaata ka transpordi valdkonnalehte.

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!