Kaubavahetus vähenes 2023. aastal oluliselt

Uudis
Postitatud 9. veebruar 2024, 8.00

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks 2023. aastal olid Euroopa Liidu liikmesriigid, mille osatähtsus moodustas ekspordist 74% ja impordist 86%. „Eksport ja import liikmesriikidega vähenes 2023. aastal vastavalt 12% ja 10%, liiduvälistesse riikidesse vähenes eksport aga 26% ja import neist 43%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes koguni 92%,“ lisas Leppmets.

Leppmets mainis ka, et kaubavahetuse puudujääk oli suurim transpordivahendite, keemiatööstuse tooraine ja toodete ning mineraalsete toodete seas. „Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodetega,“ lisas ta.

2023. aastal eksporditi Eestist enim elektriseadmeid (14% Eesti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim vähenes mineraalsete toodete (2,6 miljardi euro võrra), puidu ja puittoodete (406 miljoni euro võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (221 miljoni euro võrra) väljavedu. Kõige enam ehk 425 miljoni euro võrra suurenes transpordivahendite eksport Eestist.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis jäi 2023. aastal aastataguse ajaga võrreldes samaks ehk 64% juurde. Eesti kogueksport vähenes aastaga 16%, reeksport 15% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 17%. Kõige rohkem mõjutas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist kodumaise töödeldud õli, põlevkivikütteõli ning kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.

Eesti peamised ekspordipartnerid 2023. aastal olid Soome (17% Eesti koguekspordist), Läti (12%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mineraalseid tooteid, Lätti mineraalseid tooteid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Rootsi viidi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Aastaga vähenes kaupade eksport enim Soome (672 miljoni euro võrra), Lätti (662 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (657 miljoni euro võrra). Soome viidi vähem maagaasi, Lätti elektrienergiat ja Ameerika Ühendriikidesse kommunikatsiooniseadmeid. Aastaga kasvas kaupade eksport enim Leetu (189 miljoni euro võrra), kuhu viidi varasemast enam transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi 2023. aastal enim elektriseadmeid (13% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (13%), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Enim vähenes mineraalsete toodete (2,8 miljardi euro võrra), metalli ja metalltoodete (480 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (368 miljoni euro võrra) sissevedu Eestisse. Kõige enam ehk 203 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import.

Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Lätist (11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid, mehaanilisi seadmeid ja elektriseadmeid. Lätist toodi enim mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning elektriseadmeid. Võrreldes 2022. aastaga vähenes enim kaupade import Venemaalt (1,7 miljardi euro võrra), Soomest (916 miljoni euro võrra) ning Lätist (537 miljoni euro võrra). Venemaalt toodi vähem töödeldud õlisid, Soomest elektrienergiat ja Lätist maagaasi. Kõige enam ehk 113 miljoni euro võrra kasvas kaupade import Tšehhist, kust toodi varasemast enam transpordivahendeid.

Eelmise aasta detsembris vähenes kaupade eksport 23% ja import 29%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk detsembris oli 282 miljonit eurot, mis on 264 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Detsembris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Peamisteks impordiartikliteks olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed. Kaupu eksporditi detsembris enim Soome, Lätti ja Rootsi ning imporditi Soomest, Leedust, Saksamaalt ja Lätist.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2023
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023
  Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2022 2023 muutus, % 2022 2023 muutus, % 2022 2023
KOKKU 21 730 18 194 -16 25 466 21 235 -17 -3 736 -3 041
Jaanuar 1 702 1 555 -9 1 808 1 740 -4 -106 -185
Veebruar 1 533 1 586 3 1 791 1 725 -4 -257 -139
Märts 1 985 1 741 -12 2 173 1 976 -9 -188 -235
Aprill 1 625 1 490 -8 2 159 1 734 -20 -535 -244
Mai 1 943 1 650 -15 2 246 1 969 -12 -303 -319
Juuni 1 887 1 603 -15 2 189 1 857 -15 -302 -254
Juuli 1 745 1 265 -27 2 111 1 649 -22 -366 -384
August 1 945 1 486 -24 2 232 1 782 -20 -287 -296
September 1 990 1 488 -25 2 170 1 683 -22 -180 -195
Oktoober 1 881 1 485 -21 2 141 1 783 -17 -260 -298
November 1 794 1 537 -14 2 200 1 747 -21 -406 -210
Detsember 1 701 1 308 -23 2 247 1 590 -29 -546 -282
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, 2023
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 18 194 100 -16 KOKKU 21 235 100 -17
EL-27 13 436 74 -12 EL-27 18 215 86 -10
Euroala 20 riiki 10 130 56 -13 Euroala 20 riiki 13 811 65 -12
EL-i välised riigid 4 758 26 -26 EL-i välised riigid 3 020 14 -43
1. Soome 3 068 17 -18 1. Soome 3 289 15 -22
2. Läti 2 164 12 -23 2. Saksamaa 2 469 12 -1
3. Rootsi 1 704 9 -13 3. Läti 2 325 11 -19
4. Leedu 1 489 8 15 4. Leedu 2 185 10 -14
5. Saksamaa 1 205 7 -1 5. Rootsi 1 629 8 -5
6. Holland 696 4 -22 6. Poola 1 622 8 -1
7. Norra 634 3 -16 7. Holland 1 204 6 8
8. Poola 615 3 -4 8. Hiina 742 3 -22
9. Venemaa 589 3 -22 9. Itaalia 618 3 -2
10. Taani 528 3 -19 10. Tšehhi 488 2 30
Eksport ja import kaubagruppide järgi, 2023
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss
mln eurot

osa-tähtsus,%

muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot

osa-tähtsus,

%

 

muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot
KOKKU 18 194 100 -16 21 235 100 -17 -3 041
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 2 019 11 0 2 460 11 7 -441
Mineraalsed tooted V) 1 819 10 -59 2 587 12 -52 -767
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 906 5 -16 1 835 9 -15 -928
Kummi- ja plasttooted (VII) 565 3 -6 1 010 5 -16 -446
Puit ja puittooted (IX) 1 942 11 -17 650 3 -36 1 292
Paber ja pabertooted (X) 375 2 -18 343 2 -9 33
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 438 2 -6 762 4 -9 -324
Metall ja metalltooted (XV) 1 534 9 -10 1 872 9 -20 -339
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 1 697 9 1 2 137 10 -11 -440
Elektriseadmed (85) 2 602 14 -5 2 807 13 4 -205
Transpordivahendid (XVII) 1 783 10 31 2 731 13 8 -948
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 567 3 1 509 2 4 58
Mitmesugused tööstustooted (XX) 1 279 7 -15 531 2 -14 748
Muu 668 4 -13 1 003 5 -13 -335

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
 

Täpsem teave:

Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9184
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!