Statistikaamet kohtub registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamiseks andmekogude esindajatega
Statistikaametis toimub täna, 31. märtsil andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate esindajatega kohtumine, et arutada riiklike andmekogude valmisolekut 2020/2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
Rahvaloendused toimuvad iga kümne aasta järel, viimane loendus oli 2011. aastal. Eestis on eesmärgiks seatud korraldada järgmine, 2020/2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhisena ehk mitte küsitleda inimesi, vaid kasutada riiklikes andmekogudes olemasolevaid andmeid.
Statistikaamet alustas ettevalmistusi registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks (REGREL) 2010. aastal. Ettevalmistuste esimene etapp hõlmas mahukat analüüsi, mis valmis 2013. aasta septembris ning mille tulemusel töötati välja registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika. Metoodikaprojekti rahastas ligi 80% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond, Statistikaameti partneriteks olid Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut ja konsultatsioonifirma Ernst&Young Baltic AS. Analüüsi tegemisel osales paarkümmend teadlast-eksperti Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist, peale selle juristid ja Statistikaameti analüütikud. Väga tähtis roll oli andmekogude esindajatel.
„Tänase kohtumise eesmärk on metoodikaraportis esitatud soovitused veel kord koos läbi vaadata, panna paika lähiaastate tegevuskava ning rõhutada andmekogude esindajatele, kui oluline on nende roll loenduse õnnestumisel,“ märkis Statistikaameti projektijuht Diana Beltadze. „Metoodikaraportis tehti andmekogudele hulga soovitusi andmekvaliteedi parandamiseks ja loendusele vajalike tunnuste lisamiseks,“ selgitas Beltadze ja lisas, et kohtumisel arutatakse, kui kiiresti andmekogud neid soovitusi ja nõudeid rakendada jõuavad.
Oluline teetähis on tänavu aasta lõpus toimuv registripõhise loenduse pilootloendus. „Pilootloenduse olulisim töö on kontrollida, kas andmehõive ja töötlusreeglid toimivad,“ selgitas Beltadze ning märkis, et ehkki riigis on võetud suund, et kõik riiklikud andmekogud vahetavad infot X-tee kaudu, osal andmekogudel selline valmisolek siiski puudub.
REGREL vajab õnnestumiseks andmeid vähemalt 17 riiklikult andmekogult: RR – rahvastikuregister; EHIS – Eesti hariduse infosüsteem; EMTA – maksukohustuslaste register; EHR – riiklik ehitisregister; KR – kinnistusraamat; ARIREG – äriregister; RKOARR – riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register; STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; ADS – aadressiandmete süsteem; KIRST – ravikindlustuse andmekogu; KVKR – kaitseväekohustuslaste register; PKR – riiklik pensionikindlustuse register; EMPIS (Töötukassa) – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; VANGIS – riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register; KPR (KOPIS) – kohustusliku kogumispensioni register; TÖR – töötamise register, ETR – elamis- ja töölubade register.