III kvartalis majanduskasv kiirenes

2018. aasta III kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,5 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2017. aasta III kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,9%.

Majanduskasvu peamine vedaja oli jätkuvalt lisandväärtuse kasv ehituse tegevusalal. Sellele järgnes Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, mille panus majanduskasvu oli viimase kolme aasta suurim. Oluliselt panustasid majanduskasvu veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side ning veondus ja laondus. III kvartalis andis märgatava negatiivse panuse majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus. Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu III kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.

Sisenõudluse kasv kiirenes III kvartalis veelgi, jõudes 6,4%-ni. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas III kvartalis 4,2%. Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv III kvartalis aeglustus, olles 4,1%.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas III kvartalis vaid 0,8%. Eelkõige oli see tingitud 0,1% kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas 2%. Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük. Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1% juures tugevat kasvu. Kui kaupade import kasvas 4,4%, siis teenuste import koguni 11,2%. Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli III kvartalis 2,6%.

Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikus hõivatu kohta kasvas 3,4%, siis tootlikus tunni kohta 7,6%. Tööjõu ühikukulu näitas viimaste aastate kiireimat kasvu, tõustes püsiva palgasurve tingimustes 8,3%.

30. augustil 2019 avaldab Statistikaamet revideeritud rahvamajanduse arvepidamise aegread perioodi 1995–2018 kohta. Rohkem infot Euroopa Komisjoni soovitusliku korrigeerimispoliitika järgse suurrevisjoni kohta leiab Statistikaameti veebist.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.