Septembrist algav põllumajanduse struktuuriuuring annab Eesti põllumajanduse seisust värske pildi
1. septembrist 15. novembrini korraldab statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab põhjalikuma ülevaate põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides iga 3–4 aasta järel, iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuringud põllumajandusloendusena.
Uuringule saab vastata veebis 1. septembrist 20. septembrini ja küsitlejad koguvad telefoni teel andmeid 21. septembrist kuni 15. novembrini. Uuringu valim on koostatud peamiselt PRIA ning põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse andmete alusel. Kõik juba olemasolevad andmed on küsimustikes võimalusel eeltäidetud, sealhulgas PRIAs registreeritud maade ja loomade andmed, maa-ameti maakatastri, töötamise registri töötajate ja liiklusregistri masinate andmed. Lisateavet uuringu kohta saab statistikaameti veebilehelt.
Statistikaameti põllumajandusstatistika tiimijuht Eve Valdvee sõnul avaldab statistikaamet iga-aastaselt registrite ja väiksemate temaatiliste uuringute info alusel põllumajandustoodangu andmeid, kuid põllumajanduse struktuuriuuringud annavad põllumajanduses toimuvast suurema pildi, sh kuhu liigub Eesti põllumajandus ja kes vajavad toetusi. Näiteks viimane, 2020. aasta põllumajandusloendus näitas, et kümne aastaga on Eesti põllumajanduses toimunud suured muutused, sh
- põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud veerandi võrra, see trend on sama ka mujal Euroopa Liidus;
- kasutatav põllumajandusmaa on suurenenud 5% ja põllumajandustootmine koondub suurematesse üksustesse;
- loomade, lindude ja mesilasperedega majapidamiste arv on vähenenud 41%;
- põllumajandustööga tegelejate arv on vähenenud 30% ja ainult umbes kolmandik põllumajandustööga tegelejatest teeb põllumajandustööd täistööajaga;
- põllumajandustootmist iseloomustab ka koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse.
Lisaks juhtimisele, maakasutusele, loomakasvatusele, tööjõule ja muule tulutoovale tegevusele, uuritakse 2023. aastal erakorraliselt veel ka põllumajanduses kasutatavaid masinaid, seadmeid ja hoidlaid ning maaharimismeetodeid. Vastuse saavad muuhulgas ka täppispõllumajandusega seotud küsimused. Osa infot, näiteks mahepõllumajanduse ja toetuste kohta, kogutakse otse registritest ja seotakse uuringu andmetega hiljem.
Uuringut kaasfinantseerib Euroopa Komisjon.
Täpsem teave:
Vahur Koorits
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9204
press [at] stat.ee