Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Kaubavahetuse mahud kasvasid viiendat kuud järjest

Uudis
Postitatud 9. september 2021 8:00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 29% ning import 27%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning metalli ja metalltoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Eestist eksporditi juulis kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 157 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta juuliga 17 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul on kaubavahetuse väärtus alates märtsist oluliselt muutunud – ekspordi väärtus on iga kuu ületanud 1,4 miljardi euro ja impordi oma 1,6 miljardi euro piiri. „Üha aktiivsema kaubavahetuse taga on nii mahtude suurenemine kui ka materjali hindade tõus. Võib arvata, et sarnane trend jätkub ka lähitulevikus, kuna Eestile oluliste partnerriikide ekspordi ja impordi kasv oli esimesel poolaastal üle 10%,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 174 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 49 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 38 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Holland. Väljavedu kasvas enim Hollandisse ja Singapuri, kuhu viidi rohkem töödeldud kütteõli. Samuti suurenes eksport USA-sse, kuhu veeti rohkem telekommunikatsiooniseadmeid.

Reeksport Eestist kasvas 20%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 32%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, metallijäätmete, okaspuu saematerjali ning okaspuust liistude eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, metalli ja metalltooteid, masinaid ja mehaanilisi seadmeid, elektriseadmeid ning transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas 104 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 76 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 51 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi juulis enim Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt. Sissevedu suurenes kõige rohkem Venemaalt, Soomest ja Valgevenest. Venemaalt toodi sisse rohkem kütteõlisid ja ka okaspuidust saematerjali, Soomest elektrienergiat ja mootorikütust ning Valgevenest kütteõlisid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2021
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2021
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2020 2021 muutus, % 2020 2021 muutus, % 2020 2021
KOKKU 7825 9917 27 8425 10939 30 -600 -1022
jaanuar 1148 1189 4 1165 1305 12 -17 -117
veebruar 1090 1258 15 1212 1328 10 -122 -69
märts 1235 1469 19 1387 1651 19 -152 -182
aprill 1017 1561 53 1085 1639 51 -68 -78
mai 1002 1471 47 1094 1648 51 -92 -177
juuni 1170 1475 26 1180 1715 45 -10 -241
juuli 1163 1495 29 1303 1652 27 -140 -157
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2021
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1495 100 29 KOKKU 1652 100 27
EL-27 1015 68 35 EL-27 1175 71 18
Euroala 19 riiki 769 51 37 Euroala 19 riiki 896 54 21
EL-i välised riigid 480 32 16 EL-i välised riigid 477 29 54
1. Soome 201 13 15 1. Soome 224 14 39
2. Läti 155 10 27 2. Venemaa 207 13 92
3. Holland 119 8 257 3. Saksamaa 164 10 12
4. USA 116 8 58 4. Leedu 141 9 21
5. Rootsi 112 7 23 5. Läti 134 8 3
6. Leedu 93 6 19 6. Rootsi 113 7 15
7. Saksamaa 92 6 8 7. Poola 101 6 8
8. Venemaa 61 4 -14 8. Holland 65 4 12
9. Poola 55 4 35 9. Hiina 54 3 -16
10. Ühendkuningriik 51 3 -7 10. Valgevene 50 3 465
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuli 2021
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1495 100 29 1652 100 27 -157
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 103 7 -7 147 9 -5 -44
Mineraalsed tooted (V) 306 20 132 257 16 68 49
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 74 5 8 142 9 22 -68
Kummi- ja plasttooted (VII) 41 3 11 89 5 25 -48
Puit ja puittooted (IX) 135 9 35 95 6 116 40
Paber ja pabertooted (X) 30 2 36 26 2 26 5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32 2 1 53 3 7 -21
Metall ja metalltooted (XV) 141 9 52 193 12 65 -52
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 114 8 8 172 10 29 -58
Elektriseadmed (85) 223 15 21 169 10 1 54
Transpordivahendid (XVII) 104 7 18 165 10 18 -61
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 34 2 -22 28 2 -15 6
Mitmesugused tööstustooted (XX) 106 7 14 43 3 30 64
Muu 53 4 -3 74 3 6 -22

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!