Juunis kaubavahetus kasvas, import Venemaalt ja Valgevenest langes

Uudis
Postitatud 9. august 2022, 8.00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 284 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta juuniga võrreldes 28 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et I poolaasta mõlemas kvartalis on kiiremini kasvanud sissevedu, mis on suurendanud kaubavahetuse puudujääki kaks korda võrreldes eelmise aasta sama perioodidega. „Kaubavahetuse puudujääki on omakorda suurendanud imporditud toorme ja kaupade kiirem hinnakasv kui eksporditud kaupadel,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta juuniga suurenes enim ehk 163 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 62 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 38 miljoni võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. „Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid, Rootsi puitu ja puittooteid, kokkupandavaid puitehitisi ning kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Norra ja Soome. Lätti suurenes enim elektrienergia, puit ja puittoodete ning  bituumeni, Norra mootorikütuste ja kokkupandavate puitehitiste ning Soome metallkonstruktsioonide eksport,“ lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 40%, kodumaiste kaupade väljavedu 21%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu puit ja puittoodete (sh puidugraanulite), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh piima), töödeldud mineraalkütuste ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, transpordivahendeid ning elektriseadmeid. Kõige rohkem ehk 110 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 40 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Rootsist. Enim kasvas sissevedu Soomest, Rootsist ja Hollandist. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja mootorikütuseid, Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid ning Hollandist erinevaid mõõteriistu, mineraalseid tooteid ja killustikku. Sissevedu kahanes enim Valgevenest ja Venemaalt.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022

 

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2022

Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2021 2022 muutus, % 2021 2022 muutus, % 2021 2022
KOKKU 8380 10504 25 9290 12220 32 -910 -1716
I kvartal 3911 5113 31 4286 5725 34 -374 -613
Jaanuar 1190 1622 36 1306 1778 36 -116 -156
Veebruar 1257 1492 19 1327 1781 34 -70 -288
Märts 1465 1998 36 1653 2167 31 -188 -169
II kvartal 4469 5391 21 5004 6494 30 -536 -1103
Aprill 1536 1605 4 1639 2138 30 -103 -533
Mai 1469 1935 32 1646 2220 35 -177 -285
Juuni 1464 1852 26 1720 2136 24 -256 -284
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2022
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga %
KOKKU 1852 100 26 KOKKU 2136 100 24
EL-27 1224 66 22 EL-27 1649 77 31
Euroala 19 riiki 898 48 24 Euroala 19 riiki 1215 57 30
EL-i välised riigid 628 34 37 EL-i välised riigid 487 23 6
1. Soome 250 14 18 1. Soome 334 16 40
2. Läti 235 13 61 2. Saksamaa 208 10 22
3. Rootsi 172 9 16 3. Rootsi 198 9 52
4. Leedu 135 7 39 4. Venemaa 187 9 -13
5. USA 121 7 4 5. Leedu 182 9 26
6. Saksamaa 110 6 18 6. Läti 167 8 25
7. Norra 87 5 88 7. Poola 142 7 17
8. Venemaa 78 4 16 8. Holland 119 6 87
9. Ühendkuningriik 60 3 33 9. Hiina 67 3 24
10. Poola 52 3 6 10. Itaalia 57 3 32
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuni 2022
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1852 100 26 2136 100 24 -284
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 153 8 33 194 9 25 -41
Mineraalsed tooted (V) 392 21 71 404 19 38 -13
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 79 4 3 155 7 10 -76
Kummi- ja plasttooted (VII) 52 3 15 105 5 16 -52
Puit ja puittooted (IX) 212 12 42 124 6 48 89
Paber ja pabertooted (X) 40 2 46 32 1 31 9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 40 2 14 62 3 15 -22
Metall ja metalltooted (XV) 142 8 11 219 10 41 -77
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 145 8 18 195 9 5 -50
Elektriseadmed (85) 239 13 5 226 11 19 13
Transpordivahendid (XVII) 110 6 3 226 11 13 -116
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 48 3 36 41 2 26 8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 137 7 23 49 2 19 88
Muu 61 3 14 105 5 39 -44


Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
 

Täpsem teave:

Vahur Koorits
kommunikatsioonipartner

statistika levi osakond
statistikaamet
tel 
625 9204

Foto: Shutterstock

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!