Oktoobris saavutas kaupade sissevedu uue rekordi

Uudis
Postitatud 9. detsember 2021 8:00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot, möödunud aasta samas kuus oli kaubavahetuse bilanss aga 27 miljoni euro suuruses ülejäägis. Puudujääk oli suurim keemiatööstuse tooraine ja toodete, metalli ja metallitoodete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris saavutas kaupade sissevedu taas uue rekordtaseme. „Import on võrreldes mullusega kasvanud enamikus kaubagruppides. Mineraalkütuste puhul mõjutas impordi kasvu oluliselt toorainete hinnatõus. Näiteks elektrienergia ja veeldatud maagaasi (LNG) sisseostuhind on eelmise aasta oktoobriga võrreldes kallinenud neli korda ning gaasilise maagaasi hind viis korda,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 122 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 47 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 43 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Ühendkuningriiki. Lätti eksporditi rohkem elektrienergiat, Soome maagaasi ja kokkupandavaid puitehitisi ning Ühendkuningriiki töödeldud kütteõlisid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Reeksport Eestist kasvas 34%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 12%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, kokkupandud puitehitiste ning vanametalli ja metallijäätmete eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid. Kõige rohkem kasvas 150 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 68 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 34 miljoni euro võrra nii puidu ja puittoodete kui ka elektriseadmete sissevedu.

Kõige olulisemad partnerid kaupade sisseveol olid Soome, Leedu ja Saksamaa. Import suurenes aastatagusega võrreldes enim Soomest, Leedust ja Venemaalt. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ja Venemaalt kütteõlisid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2021
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2021
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2020 2021 muutus, % 2020 2021 muutus, % 2020 2021
KOKKU 11616 14818 28 12297 16229 32 -681 -1411
jaanuar 1146 1189 4 1165 1306 12 -19 -117
veebruar 1088 1257 15 1213 1328 9 -124 -71
märts 1234 1464 19 1388 1652 19 -154 -187
aprill 1016 1548 52 1085 1637 51 -69 -89
mai 1001 1468 47 1095 1644 50 -94 -177
juuni 1170 1467 25 1181 1721 46 -11 -254
juuli 1163 1506 30 1304 1675 28 -142 -169
august 1086 1572 45 1200 1685 40 -114 -114
september 1310 1699 30 1291 1769 37 19 -70
oktoober 1402 1649 18 1375 1813 32 27 -164
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2021
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1649 100 18 KOKKU 1813 100 32
EL-27 1095 66 27 EL-27 1355 75 28
Euroala 19 riiki 877 53 32 Euroala 19 riiki 1088 60 34
EL-i välised riigid 554 34 3 EL-i välised riigid 458 25 44
1. Soome 250 15 25 1. Soome 276 15 45
2. Läti 183 11 65 2. Leedu 198 11 53
3. Rootsi 143 9 3 3. Saksamaa 179 10 19
4. USA 156 9 -2 4. Läti 162 9 27
5. Saksamaa 99 6 9 5. Venemaa 166 9 43
6. Leedu 98 6 32 6. Rootsi 120 7 15
7. Holland 94 6 68 7. Poola 110 6 12
8. Ühendkuningriik 70 4 159 8. Holland 74 4 23
9. Venemaa 66 4 -8 9. Valgevene 58 3 480
10 Norra 53 3 10 10. Hiina 63 3 3
Eksport ja import kaubagruppide järgi, oktoober 2021
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1649 100 18 1813 100 32 -164
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 146 9 -14 161 9 17 -15
Mineraalsed tooted (V) 270 17 82 301 16 99 -31
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 79 5 11 156 9 27 -77
Kummi- ja plasttooted (VII) 52 3 16 103 6 34 -51
Puit ja puittooted (IX) 191 12 33 90 5 61 101
Paber ja pabertooted (X) 37 2 48 29 1 26 8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 36 2 -5 67 4 10 -31
Metall ja metalltooted (XV) 138 8 45 196 11 53 -58
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 129 8 22 159 9 9 -30
Elektriseadmed (85) 248 15 -3 220 12 18 28
Transpordivahendid (XVII) 97 6 10 155 8 13 -58
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 37 2 -27 37 2 -8 0
Mitmesugused tööstustooted (XX) 132 8 19 52 3 21 80
Muu 55 3 -2 87 5 23 -32

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock