Uudis

Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu

Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.

Loe edasi 27. juuli 2026
Uudis

Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.

Loe edasi 21. juuli 2026
Blogi

Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.   Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Loe edasi 13. oktoober 2011
Blogi

Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.   Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Loe edasi 13. oktoober 2011
Blogi

Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik
Loe edasi 8. oktoober 2011
Blogi

Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik
Loe edasi 8. oktoober 2011