Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.
Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat
Statistikaameti värskest ettevõtete infotehnoloogia uuringust selgub, et üha enam Eesti ettevõtteid kasutab igapäevatöös andmeanalüütikat, viimastel andmetel 49% neist. Vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiat kasutab 22% ja tasulisi pilveteenuseid 61% ettevõtetest.
Majutusettevõtteid külastas juulis üle poole miljoni turisti
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juulis majutusettevõtetes ligikaudu 502 000 turisti, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Välisturiste oli 2% rohkem ja siseturiste 5% vähem kui mullu.
Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9% ja import 11%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 6,1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 1% ning mullu sama ajaga võrreldes 6,1%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 4% ja teenused 9,3% kallimad.
Tööstusettevõtted tootsid juulis 0,7% rohkem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta juulis püsivhindades 0,7% rohkem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 3,5%, kuid kahanes energeetikas 29,1% ja mäetööstuses 8,7%.
Vabade ametikohtade arv tõusis üle 10 000
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 10 344 vaba ametikohta, mida on 4,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 5731 inimest.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid augustis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta teises kvartalis teenuste eksport 8% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades ligi 3,4 miljardi ja imporditi ligi 2,6 miljardi euro eest.
Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot.
Juulis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta juulis 929 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 1%.