Uudis
Tule tööle
VÄLISPROJEKTIDE PROJEKTIJUHT
Uudis
Sinu vastus loeb: statistikaamet viib sel aastal läbi seitse olulist isiku-uuringut
Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse.
Uudis
Mida räägivad kõige värskemad andmed Eesti majanduse kohta?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?
Uudis
SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
13
veebruar
Tule tööle
Blogi
Rahvastikupüramiid hakkas liikuma
Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani.
Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini.
Blogi
Rahvastikupüramiid hakkas liikuma
Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani.
Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini.
Blogi
Olukord meil ja mujal
Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on.
Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4.
Blogi
Olukord meil ja mujal
Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on.
Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4.
Blogi
Kodumajapidamiste panus kogumajanduse tasakaalu
Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal).
Blogi
Kodumajapidamiste panus kogumajanduse tasakaalu
Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal).
Blogi
Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?
Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus.
Blogi
Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?
Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus.
Blogi
Pikaajaline töötus kasvab
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim.