Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Aprillis kaubavahetuse kasv aeglustus: eksport kasvas 3% ja import 1%
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta aprillis kaupade eksport 3% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 332 miljonit eurot, mis on 13 miljonit vähem kui aasta varem aprillis.
Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%
Statistikaameti andmetel suurenes 2025. aasta märtsis kaupade eksport 17% ja import 13%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Mis sel aastal väliskaubandusstatistika andmete kogumises muutus?
Alates 2025. aasta jaanuarist saadakse Euroopa Liidu (EL) riikide väliskaubandusstatistika koostamiseks vajalikud alusandmed uuel viisil. Eesti statistikaamet ei kogu enam EL-i seest saabuva kauba andmeid ettevõtetelt, kes on Eestis kauba saajad. Need andmed kogub kokku liikmesriik, kust kaup saadetakse ja edastatakse Eesti statistikaametile.
Detsembris kaubavahetus kasvas, 2024. aastal kokku vähenes
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 17,4 miljardi ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis on 275 miljonit eurot suurem kui 2023. aastal. Mullu detsembris kasvas kaupade eksport võrreldes 2023. aasta detsembriga 2% ja import 9%.
Kaupade eksporti kasvatasid novembris kodumaised tooted
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.