Materjalivoo arvepidamine
Füüsilistes ühikutes materjalibilansi näitajad ja nende põhjal tuletatud materjalivoo näitajad | |
Eurostati loend materjali voo arvepidamises kasutatavatest materjalide nimistutest Standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC Rev. 4) | |
Kõik tegevusalad | |
Biomass – biomass põllumajandusest, metsandusest, kalandusest, jahindusest ja muudest tegevustest. Biomass põllumajandusest – hõlmab põllu- ja söödakultuuride saaki, loomasöödaks kasutatud põllukultuuride jääke ning kariloomade karjatamiseks kasutatud biomassi. Emissioonid vette – heitveega looduslikesse veekogudesse juhitud saasteainete kogus. Fossiilsed kütused – põlevkivi ja turvas. Füüsiline eksport – kõik eksporditud tooted ümber arvutatuna nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks. Füüsiline import – kõik imporditud tooted ümber arvutatuna nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks. Hajuskasutus põllumajandusmaal – näidatakse põllumajandusettevõtetes kasutatud mineraalväetiste (N, K₂O ja P₂O₅), sõnniku, heitveepuhastite setete, komposti, taimekaitsevahendite preparaatide ja seemnete kogused. Hajuskasutus teedel – näidatakse teede talviseks libedusetõrjeks kasutatud materjalide (sool, liiv, graniidipuru) koguste hinnanguid. Heitmed ja jäätmed – hõlmab saasteainete õhuemissioone, heitveega looduslikesse veekogudesse juhitud saasteainete kogust ja prügilatesse ladestatud jäätmete kogust. Kasutamata biomass – hõlmab hinnanguid kasutamata metsaraie- ja kalapüügimaterjali kohta. Kasutamata kodumaine toore – materjalid, mida majandustegevuse käigus liigutati, kuid mida ei kasutatud tootmis- ega tarbimisprotsessis. Kasutamata materjal kaevandamisest – hõlmab prügilasse ladestatud maavarade kaevandamise jäätmeid ja prügilasse ladestatud kive ja pinnast. Materjalisisend – kogu materjal, mida kasutati kodumaises majanduses: kõik kodumaised loodusvarad ja kogu imporditud materjal. Materjalisisendi tasakaalustavad materjalivood – arvestatud on kütuste põlemiseks ja inimeste ning kariloomade hingamiseks kulunud hapniku kogust. Materjaliväljund – kõik tootmise ja tarbimise protsessis tekkinud heitmed ning jäätmed, aga ka eksporditud materjali kogus materjaliliikide ja nende ümbertöötlemise astmete järgi. Materjaliväljundi tasakaalustavad materjalivood – hõlmab veeauru, mis vabaneb kütuste põlemise käigus, samuti inimeste ja kariloomade hingamise tagajärjel tekkinud süsihappegaasi (CO₂) ja veeauru kogust. Materjalivoo arvestus – terviklik füüsilistes ühikutes koostatud arvepidamine, mis vaatleb kogu kodumaisesse majandusse sisenenud materjali kogust, materiaalsete varude füüsiliste koguste muutust majanduses ja materjaliväljundit keskkonda või teiste riikide majandusse. Mittemetalsed mineraalid – tsemendi- ja keraamikasavi, tehnoloogiline ja keraamikaliiv, tehnoloogiline lubjakivi, järvelubi, meremuda, ehitusliiv, ehituskruus, ehituslubjakivi ja ehitusdolomiit, taaskasutatud kaevandatud pinnas ja kivid ning taaskasutatud põlevkivi aheraine. Tasakaalustavad materjalivood – siia kuuluvad materjalid, mis ei ole iseenesest materjalivoo arvestuse osa, kuid on siiski olulised materjalibilansi tasakaalustamiseks. Toodete hajuskaod – rehvide ja pidurite kulumine, teede erosiooni tagajärjel õhku paiskunud tahkete osakeste koguste hinnangud ning kütuste kadu transpordi ja hoiustamise käigus. Toodete hajuskasutus – materjalid, mis nende kasutuse käigus hajutatakse keskkonda. Õhuemissioonid – CO₂, CH₄, N₂O, NOₓ, HFCs, PFCs, SF₆, CO, lenduvad orgaanilised ühendid v.a metaan, SO₂, NH₃, raskmetallid, püsivad orgaanilised ühendid ja tahked osakesed. | |
Materjalivoog | |
Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav | |
Kogu Eesti | |
2000–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Materjalivoo arvepidamine“ tabelites: KK91: Kodumaise toorme kasutus toorme liigi järgi KK92: Kasutamata kodumaine toore liigi järgi KK93: Materjalisisendi tasakaalustavad materjalivood KK94: Kodumaine materjaliväljund KK95: Materjaliväljundi tasakaalustavad materjalivood KK956: Füüsiline import materjali liigi järgi KK957: Füüsiline eksport materjali liigi järgi KK958: Füüsilise väliskaubanduse tasakaal materjali liigi järgi KK99: Materjalivoo näitajad. | |
Ei ole rakendatav | |
Ei kasutata | |
Economy Wide Material Flow Accounts: Compilation Guidelines for reporting to the 2009 Eurostat questionnaire, Eurostat (2009) http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1798247/6191533/2013-EW-MFA-Guide-10Sep2013.pdf Measuring material flows and resource productivity. Synthesis report, OECD http://old.seri.at/documentupload/pdf/oecd_2008_material_flows_and_resource_productivity.pdf | |
Kvaliteediaruanne koostatakse 2019. aastal. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Keskkonnaministeerium Siseministeerium Säästva Eesti Instituut kohaliku omavalitsuse asutused MFA ressursitootlikkuse indikaator võimaldab kompleksselt hinnata konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ toodud ressursisäästu meetmete elluviimist. Üle aasta andmete kogumine tekitab lüngad statistilises aegreas ning vähendab analüüsi usaldusväärsust. Aegridade analüüsiks on vaja terviklikku aegrida. Praegu on olemas andmed aastate 2000–2011 kohta. Materjalivoo arvepidamine võimaldab hinnata majanduse sõltuvust ressursside kasutamisest ning seega ka majanduse paindlikkust ja arengupotentsiaali, osalt ka vajadusi ressursside kasutamise vähendamisele suunavate poliitikavalikute tegemiseks. Riigile on majanduse kohanemisvõime tõstmiseks kasulikum valida arengustrateegia, mis vähendab sõltuvust konkreetsete ressursside saadavusest, hinnast ja impordist. | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Andmed on täielikud |
Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine, milles lähtutakse keskkonnamajandusliku arvepidamise Euroopa Liidu määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks. | |
Materjalivoo arvepidamine on seotud väliskaubandus-, majandus-, energia-, rahvastiku-, keskkonna- ja põllumajandusstatistikaga ning õhuemissioonide arvepidamisega. | |
Materjalivoo arvepidamise väljundite sisemise sidususe tagab statistikatöö selge raamistik (juhendid andmete koostamiseks). |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Ei ole rakendatav |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maa-ametilt saadakse andmed maavarade kaevandamise kohta. Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse F-gaaside andmed. Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed õhuemissioonide, kasvuhoonegaaside emissioonide, jahinduse, metsanduse, heitvee ja jäätmete käitluse kohta. Maaeluministeeriumilt saadakse kalandusandmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 10401 „Jäätmekäitlus“, 20701 „Kalapüük“, 21214 „Taimekasvatus“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 22026 „Transporditaristu“, 30101 „Rahvastik“ ja 40202 „Turismi uuring“ andmeid. | |
Aasta | |
Maa-ametilt, Keskkonnaagentuurilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Materjalivoo arvestus hõlmab kahte peamist komponenti: füüsilistes ühikutes koostatud materjalibilansi tabeleid ja nende põhjal tuletatud materjalivoo indikaatoreid. Bilansitabelite sisendipoolel on andmed materjali kohta, mida kasutati kodumaises majanduses (kõik kodumaised loodusvarad ja imporditud materjal). Kasutatud materjal liigitatakse peamiste materjaliliikide kaupa biomassiks, mineraalseks tooraineks ja fossiilseks kütuseks. Andmete võrreldavuse jaoks arvutatakse kõik imporditud tooted ümber nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks. Bilansi väljundipoolel näidatakse kõik tootmis- ja tarbimisprotsessis tekkinud heitmed ja jäätmed, aga ka eksporditud materjali kogus materjaliliikide ja nende töötlemise astme järgi. Bilansitabelid sisaldavad palju detailset infot, kuid on laiema üldsuse jaoks raskesti interpreteeritavad. Seetõttu on bilansitabelite põhjal tuletatud hulk materjalivoo indikaatoreid, mis on lihtsamini arusaadavad ja kasutatavad nii ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid tehes kui ka ajakirjanike jaoks üldsuse teavitamisel. Samal ajal sisaldavad indikaatorid olulist infot riigi materjalikasutuse omapära, selle intensiivsuse, tootlikkuse ja loodusvarade kasutusest tingitud keskkonnariskide kohta. Tavaliselt liigitatakse materjalivoo indikaatorid materjali sisendi näitajateks, materjali tarbimist ja materjali tarbimise tootlikkust või intensiivsust iseloomustavateks näitajateks, materjali väljundi näitajateks ning bilansilisteks näitajateks. Andmeid töödeldakse vastavalt Eurostati poolt väljatöötatud metoodikale, et tagada Euroopa Liidu riikidevaheline andmete võrreldavus. Indikaatorid: Kodumaise toorme kasutus; Vahetu materjalisisend = Kodumaise toorme kasutus + Import; Kodumaine materjalitarbimine = Kodumaise toorme kasutus + Import - Eksport; Ressursitootlikkus = SKP* / Kodumaine materjalitarbimine; Vahetu ressursitootlikkus = SKP* / Vahetu materjalisisend; Kodumaine materjalitarbimise intensiivsus = Kodumaine materjalitarbimine / SKP*; Vahetu materjalitarbimise intensiivsus = Vahetu materjalisisend / SKP* *Arvutamisel on kasutatud SKP aheldatud väärtust referentsaasta 2015 | |
Ei ole rakendatav |