Kalakasvatus

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Anton Kardakov
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	anton.kardakov [at] stat.ee
1.7. Telefon	53345697

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	27/03/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	27/03/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Kala- ja vähikasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübi järgi, sh mageveelised ja mereveelised veekogud Kala- ja vähikasvatuseks kasutatud sööt liigi järgi (röövkalade sööt, karplaste sööt, muu) Müüdud vähi ja kala kogus kasvatatava liigi, vee soolsuse ja rajatise tüübi järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi Toidukalamarja (tarbimiseks) müük kasvatatava liigi ja vee soolsuse järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi Haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks kasvatatava liigi, vanuserühma ja maksumuse järgi Kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud vähi ja kala kogus kalaliigi ja vanuserühma järgi, maksumus vähi ja kalaliigi järgi Töötajate keskmine arv aastas soo järgi Vesiviljelustegevusega otseselt seotud hoonete pindala
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Kala ja vähi vanuserühm Kalakasvatusrajatiste klassifikaator Kalanimede klassifikaator Veekeskkond
3.3. Sektorite kaetus	Kõik ettevõtted, mille põhi- ja kõrvaltegevusala on vesiviljelus
3.4. Mõisted ja määratlused	Haudejaam ja esmane kasvukoht – marja, maimude ja vastsete kasvatamiseks mõeldud tehisrajatis. Kaubakala müük – Eestisse ja välisriikidesse kaubakalaks müüdud kalakasvatustoodang jooksval aastal. Kiirvoolukanal – kiire veevahetusega (üle kümne korra ööpäevas) tehisrajatis, kus vett ei taaskasutata. Ringleva veega suletud rajatis – biofiltris puhastatava ja korduvalt kasutatava veega tehisrajatis. Sump – merre või mageveelisse looduslikku veekogusse paigaldatud ujukitega võrkrajatis. Tiik ja bassein – looduslik või tehisseinte ja -põhjaga rajatis, mille vesi vahetub kuni kümme korda ööpäevas.
3.5. Statistiline üksus	Ettevõte
3.6. Statistiline üldkogum	Vesiviljelusettevõtted FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 03.2-03.22)
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1992–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Rajatise tüüp – arv, hektar, m³

Sööt – tonn

Töötajad – arv

Müüdud toodang (kaubakala ja toidukalamari), kasvandusse toodud isendid kasvukoha järgi – eluskaalus kala, kg, tonni

Kala kasvatamine veekogudesse asustamiseks kasvukoha järgi – tuhat tükki

Hoone pindala – m²

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Pressiteade „Kala- ja vähikasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Kalandus“ tabelis: KA40: Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10106 „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“.
10.6. Metoodikadokumendid	Väljatöötatud metoodika põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 762/2008 ning Eurostati kalandusstatistika töögrupi materjalidel. Temaatiline käsiraamat puudub. Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes.
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 andmeedastusega edastatud kvaliteediaruanne

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed on täielikud ja vastavad vesiviljelusstatistika määrusega nõutud andmekooslusele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsus võib olla kõikuv, seda kontrollitakse eelmiste perioodide võrdlemisel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 145).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine, milles lähtutakse vesiviljelust käsitlevast Euroopa Liidu määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Puudub
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 47

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Kala- ja vähikasvatus 0,8

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 63. Objekte vaadeldakse kõikselt, mis tähendab, et uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik ettevõtted, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu, mille abil jälgitakse ka küsimustike laekumist. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kala- ja vähikasvatus“ kõigilt kalakasvatusega tegelejatelt.
18.4. Andmete valideerimine	Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse vastavalt etteantud reeglitele. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele – võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjale. Puuduvate muutujate korral asendatakse need eelmise perioodi sama üksuse admetega. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad