Loomakasvatus ja lihatootmine

Elusloomade ja liha statistika on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika haldamise tagamisel, eelkõige veise- ja vasikaliha, sea-, lamba- ja kitseliha ning kodulinnuliha turul. Loomakasvatustoodangu ja liha kokkuostuhindade andmed on sisendiks ka põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele ja rahvamajanduse arvepidamisele.
Toodangu andmed on sisendiks põllumajandussaaduste arvepidamisele ja loomade andmed materjalivoo arvepidamisele.
Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse andmeid kasutab Euroopa Komisjon mahepõllumajanduse arengu jälgimiseks.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kasutab andmeid Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel.

Aastaandmed: loomakasvatussaaduste (liha, piim, munad, vill, mesi, vaha) tootmine, loomade (veised, lambad, kitsed) arvu muutumine; maheloomade ja -lindude arv, maheloomakasvatustoodang;
kvartaliandmed: veiste, sigade, lammaste, kitsede ja lindude arv kvartali viimasel päeval; liha-, piima- ja munatoodang;
kuuandmed: kokkuostetud loomade arv, neist saadud liha ja rupsid, nende maksumus; tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade arv ja neist saadud liha.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

kombineeritud nomenklatuur (KN)

Põllumajandus

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

Härjad – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreeritud isased veised

Keskmine munatoodang kana kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) muneja kana kohta saadud munad

Keskmine piimatoodang lehma kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) piimalehma kohta lüpstud piim

Kokkuost – Eesti põllumajandustootjatelt kokku ostetud loomad ja linnud

Lamba- või kitseliha – tapetud lamba või kitse jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist, nülgimist ning siseelundite (v.a neerud, neerurasv), pea (kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt), jalgade (kämbla- või kanna-pöialiigesest), saba (kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt) ja suguelundite (ka udar) eemaldamist

Lehmad – vähemalt üks kord poeginud piima- ja lihaveised

Lehmmullikad – poegimata noorveised

Lihatoodang – liha ja lihatoodete tootmise ning töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks (väljavedu Eestist nii väljapoole Euroopa Liitu kui ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse) müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha

Linnud – igat liiki kodulinnud

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1091/2018.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Maksumus – kokkuostuhind ilma käibemaksuta

Munejate kanade keskmine arv – munejate kanade söötmispäevade arv aruandekvartalis(-aastas) jagatud aruandekvartali(-aasta) kalendripäevade arvuga

Muud lehmad – nuumale pandud lehmad, ammlehmad ja lihatõugu lehmad

Nuumsead – sead, sh tapakuldid ja -emised, kelle eluskaal on vähemalt 50 kilogrammi

Piimalehmad – piima tootmiseks peetavad lehmad

Pullid – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreerimata isased veised

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:
- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad, kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille loomad on registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.

Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend:
- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või
- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulit;
- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat;
- 0,2 hektaril kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemneid, asub puukool;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid);
- 100 m2 katmikalasid;
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Põllumajandustootja – juriidiline või füüsiline isik või selliste isikute rühm, kelle põllumajandusettevõte asub Eestis ning kes tegeleb põllumajandusega

Rupsid – süda, kopsud, maks ja keel (v.a lamba- ja kitsekeel)

Sealiha – tapetud sea jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist ning neerude, neerurasva ja muude siseelundite, harjaste, suguelundite, keele, vahelihase ja sõrgade eemaldamist

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Tegevusloaga lihakäitlemisettevõte – vastavalt toiduseadusele korraldab kõikide ettevõtete tunnustamist põllumajandus- ja toiduamet. Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse toitu käitleva ettevõtte või selle osa vastavust toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Veiseliha – tapetud veise jahutatud lihakeha mass pärast nülgimist, veretustamist ning siseelundite, suguelundite ja nende juurde kuuluvate lihaste, udara ja udararasva, jalgade (kämbla- või kannapöialiigesest) ja pea eemaldamist

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine;

põllumajanduslik väikeüksus;

ettevõte

Põllumajanduslikud majapidamised ja põllumajanduslikud väikeüksused, kus on põllumajandusloomi või -linde;

põllumajandus- ja toiduameti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted

Kogu Eesti;

maakonnad

Loomade ja lindude aastaandmed 1980–…

Loomade ja lindude kvartaliandmed ja kokkuostu kuuandmed 2004–…

Lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade ja lindude andmed 2008–…

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse andmed 2013–…

Loomade arvu muutus aastas 2015–...

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus.

Loomakasvatus- ja lihatootmisstatistikat reguleerib 2025. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2379, 23. november 2022, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2745, 8. detsember 2023, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses loomakasvatusstatistikaga (EMPs kohaldatav tekst).

Kuni 2024. aastani olid loomakasvatus- ja lihatootmisstatistika aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) ning

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, 27. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta.

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel põllumajanduse ja kalanduse valdkonna lehel.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Loomakasvatussaaduste tootmine tabelites

PM09: Loomad ja linnud maakonna järgi (kvartalid);

PM10: Loomakasvatussaaduste toodang maakonna järgi (kvartalid);

PM100: Loomakasvatussaaduste toodang maakonna järgi;

PM12: Loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi (kvartalid);

PM120: Loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi;

PM13: Loomade arvu muutus aastas;

PM161: Loomakasvatussaaduste toodang elaniku kohta;

PM190: Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomad ning neist saadud liha (kuud);

PM1901: Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomad ning neist saadud liha;

PM192: Veiste, sigade, lammaste ja kitsede kokkuost (kuud);

PM1921: Veiste, sigade, lammaste ja kitsede kokkuost;

PM1971: Sertifitseeritud maheloomakasvatus ja mahetoodang.

Uuringuga seotud andmetabeleid (PM09, PM10, PM12, PM13, PM100, PM120, PM161, PM190, PM192, PM1901, PM1921, PM1971, PM197) on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 2828 korda, 2023. aastal 4155 korda, 2022. aastal 3854 korda, 2021. aastal 3829 korda, 2020. aastal 4839 korda, 2019. aastal 4829 korda ja 2018. aastal 3213 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile esitatakse loomakasvatuse andmeid vastavalt ELi õigusaktides sätestatud kuupäevadele ja andmekogumitele.

Tibukaubanduse andmeid (617/2008) praegu Eurostatile eraldi ei esitata, kuna on sõlmitud kokkulepe, et nad võtavad need andmed ise otse väliskaubanduse andmetest. Eurostatile esitatakse haudejaamade olemasolul (konfidentsiaalsuse märkega) ka väljahautud tibude andmed, mida Eestis ei avaldata konfidentsiaalsuse tõttu (praegu Eestis haudejaamu ei ole). Andmed esitatakse EDAMISe kaudu.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1165/2008 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruanne esitatakse ka munejate kanade ja nende munade statistika kohta ning haudurite ja tibukaubanduse kohta.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21206 „Piim ja selle kasutamise arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ (põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri uuendamisel) ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 64 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Käsiraamat "Organic Production Statistics"

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2022/2379 23 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Animal production.

Suurimatelt kodulindudega majapidamistelt (vähemalt 5000 kodulindu) kogutakse andmeid kord kvartalis küsimustikuga 1460 "Loomakasvatus. Linnud". Valimi suurus on kuni 15 üksust.
Loomade kokkuostu andmeid kogutakse kuuliselt kõigilt suurematelt põllumajandusloomade kokkuostjatelt küsimustikuga 1268 "Loomade kokkuost". Valimi suurus on olenevalt aastast 20–30 üksust ja kaetus vähemalt 80%.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi veebilehelt saadakse piimatoodangu andmed lehma kohta.
Põllumajandus- ja toiduametilt saadakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse koondandmed, põllumajandusloomade tapaandmed ja meetoodangu andmed ning oma loomadega ettevõtetes toodetud piimatoodete ja selleks kulutatud piima andmed.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandusloomade registris olev veiste, lammaste, kitsede, sigade, mesilasperede ja lindude arv ning loomade puhul arvu muutused põhjuse järgi.
Maaelu teadmuskeskuselt saadakse lambavilla ja piima koondandmed.
Mahepõllumajanduse andmed saadakse mahepõllumajanduse registrist.

Kasutatakse statistikatööde „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“ ja „Kaupade väliskaubandus“ (elusloomade sisse- ja väljavedu) väljundnäitajate andmeid.

Aasta;

kvartal;

kuu

Administratiivandmed saadakse üldiselt e-kirjaga. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmed võetakse nende koduleheküljelt.

Uuringupõhised lähteandmed kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Suurimatelt kodulindudega majapidamistelt (vähemalt 5000 kodulindu) kogutakse andmeid kord kvartalis küsimustikuga 1460 "Loomakasvatus. Linnud". Valimi suurus on kuni 15 üksust.
Loomade kokkuostu andmeid kogutakse kuuliselt kõigilt suurematelt põllumajandusloomade kokkuostjatelt (küsimustik 1268 "Loomade kokkuost"). Valimi suurus on olenevalt aastast 20–30 üksust ja kaetus vähemalt 80%.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Loomakasvatuse andmete koostamisel kasutatakse andmekogu andmeid ja nende puudumisel uuringupõhiseid lähteandmeid. Küsimustiku täitmata jätnud ettevõtete ja põllumajanduslike majapidamiste andmed asendatakse eelmise perioodi või keskmiste andmetega. Lisaks kasutatakse väliskaubanduse andmeid ja vajaduse korral mudelipõhiseid varasematel andmetel põhinevaid arvutusi. Juhuslikke valimeid ei kasutata ja seega kaale ei arvutata. Kogutud andmete alusel arvutatakse muud vajalikud näitajad.

Väikeüksuste andmed on hinnangulised ja neid uuendatakse kord kümne aasta jooksul sotsiaaluuringute andmete alusel. Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste näitajate, nt keskmine, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Loomakasvatuse aastaarvestuses koostatakse loomaliigiti (veised, piimalehmad, sead, lambad, kitsed, linnud) loomade liikumise bilansid. Vajaduse korral tehakse bilanssides korrigeerimised eelkõige sündide või kao arvelt.
Veiste, lammaste, kitsede, sigade ja mesilasperede arvu aluseks on PRIA loomade andmed. Lammaste ja kitsede arvule liidetakse arvestuslik PRIAs registreerimata loomade arv varasemate aastate näitel.
Mesilasperede ja lindude arvule lisatakse väikeüksuste andmed.
Tapaloomade osa loomade arvus arvutatakse koefitsientide alusel varasemate aastate näitel.
Lihatoodang arvestatakse koefitsientide alusel ka eluskaalu ja seda kasutatakse põllumajanduse majandusarvestuses.
Liha keskmine hind arvutatakse maksumuse ja koguse alusel.
Vahatoodang arvutatakse arvestuslikult meetoodangu alusel.
Loomakasvatussaaduste toodang elaniku kohta arvutatakse, jagades toodangu kogused elanike arvuga.

Ei arvutata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita