Otsingu tulemused

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Uuringufirma Kantar-Emor Eesti avaliku sektori tööandjate maine uuringu järgi on statistikaamet Eesti tööealiste elanike hinnangul atraktiivsuselt kolmas tööandja. Esikoha saavutas Keskkonnaamet ja teise koha Transpordiamet.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,4% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 1.01.2024 seisuga 1 374 687 inimest. Eelmisel aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002.