Kalapüük 2014

Statistikatöö nimetus	Kalapüük
Statistikatöö kood	20701
Eesmärk	Tarbija varustamine ookeani, Läänemere ja sisevete kalapüügi andmetega, väljatooduna kalaliikide kaupa
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Anton Kardakov
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	anton.kardakov [at] stat.ee
1.7. Telefon	5334 5697

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	30/08/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	30/08/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Ookeani kalapüük kalaliigi järgi; Läänemere kalapüük tegevusala ja kalaliigi järgi; sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvaheline kalapüügipiirkondade statistiline klassifikatsioon; Eesti kalanduspiirkondade jaotus
3.3. Sektorite kaetus	Andmed kajastavad mere- ja magevee kalapüüki. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK): 0311 Merekalapüük; 0312 Mageveekalapüük
3.4. Mõisted ja määratlused	Kalapüügipiirkond – merel kuni 20 m samasügavusjooneni ning teistel veekogudel kindlaksmääratud ja registreeritud veeala, mis moodustatakse kalavarude ja püügikohtade otstarbekaks jaotamiseks, kasutamiseks ja kaitseks või looduslikul veekogul kalakasvatuseks. Kalapüügipiirkond võib olenevalt selle moodustajast olla - riigi kalapüügipiirkond; - kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkond; - eraomaniku kalapüügipiirkond. Kaluri kalapüügiluba – õigus kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel või riigi omandis oleval siseveekogul Kutseline kalapüük – kala või agariku püük kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised, traalpüünised) Läänemere kalapüük – Läänemere avaosas ja/või rannavetes toimuv püük Ookeani kalapüük – oma rannikust kaugel, avaookeanis või teiste riikide majandustsoonis toimuv püük Piiratud kalapüügi luba – kalapüügiõigus piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega (ühe kuni kolme nakkevõrguga või ühe kuni meetri kõrguse ääremõrraga või ühe kõige rohkem 250 konksust koosneva põhjaõngejadaga) merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel kaldast arvates kuni ühe kilomeetri laiusel veealal või Võrtsjärvel Piiratud kalapüügiõigusega püük – kalapüük piiratud loaga, mis annab õiguse piiratud kalapüügivahenditega püügiks Sisevete kalapüük – sisevetel toimuv püük
3.5. Statistiline üksus	Juriidiline isik, füüsiline isik
3.6. Statistiline üldkogum	Kalapüügiga tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1992–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Püütud kala – tonn

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1921/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus/Kalandus tabelites KA10: Ookeani kalapüük kalaliigi järgi, KA20: Läänemere kalapüük kalaliigi järgi, KA30: Sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi. Lõpetatud tabel on valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Kalandus. Arhiiv: KA35: Kalapüük püügipiirkonna ja kalaliigi järgi (kvartalid) (2003–2011).
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Kalapüügi andmeid kuvatakse ka kalanduse valdkonna lehel. Selle töö andmed on sisendiks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid“ ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine“. Kalapüügi ja lossimise andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe kaudu. Püügipiirkonna C21_A püügiandmed edastatakse Eurostatile hiljemalt 30.05 eelneva aasta kohta. Eurostat on esitanud palve jagada Eesti kalapüügi andmeid Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooniga (NAFO) ning Regionaal-ja Põllumajandusministeerium on andnud selleks nõusoleku. Püügipiirkondade C27_A ja C34TO51_A püügiandmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta. Kalapüügi lossimise andmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta. Püügipiirkonna C21_A püügi efektiivsuse andmed edastatakse hiljemalt 30.08 eelneva aasta kohta. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse kala kogupüügi koondväärtus.
10.6. Metoodikadokumendid	Metoodika vastab Euroopa Nõukogu määrustega nr 216/2009, 217/2009 ja 218/2009 sätestatud nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes.
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 216/2009, 217/2009 ja 218/2009 andmeedastusega edastatud kvaliteediaruanne

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Andmed on täielikud ja vastavad kalapüügi ning lossimise määrustega nõutud andmekooslusele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Andmed on täpsed, kuna need põhinevad administratiivandmetel.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 145 päeva).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on geograafiliselt võrreldavad tänu rahvusvahelisele metoodikale.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses (1992–…). Metoodika, põhiprintsiibid, definitsioonid ja klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Puudub
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Põllumajandus- ja Toiduametist saadakse järgmised andmed: ookeanist, Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus kalaliikide kaupa püügipiirkonna järgi (kutseline kalapüük); Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus püügipiirkonna järgi. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Juriidilised ja füüsilised isikud esitavad kutselise kalapüügi kohta andmed Põllumajandus- ja Toiduametile, kellelt Statistikaamet saab need lepingu alusel e-postiga kord aastas.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide andmetega. Kalapüügi andmeid valideerib ja kvaliteedi tagab Põllumajandus- ja Toiduamet. Kui aruandeaasta tulemuste võrdlemisel eelmiste perioodidega leitakse andmetes suuri erinevusi, võetakse ühendust administratiivandmete omanikuga.
18.5. Andmete koostamine	Põllumajandus- ja Toiduameti kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist (andmeid avaldatakse mõningate alajaotustega ja koonditena). Koondid on - ookeani kalapüük kalaliigi järgi; - Läänemere kalapüük kalaliigi järgi (eraldi rannapüük ja avamerepüük traallaevadega ning Läänemerel kokku); - sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi (eraldi Peipsi järv, Võrtsjärv, muu siseveekogu ning siseveekogud kokku).
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad