Iga viies e-resident registreerib Eestis ettevõtte

Blogi
Postitatud 28. oktoober 2020, 9.33 , juhtivanalüütik Eve Telpt

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.

E-residentsuse programm käivitati Eestis 2014. aasta 1. detsembril. Selle kaudu on välisriigi kodanikel võimalik saada Eesti e-residendiks ja kasutada siinseid e-teenuseid. Viie aasta ja kümne kuu jooksul on Eesti e-residendi staatus antud umbes 73 400 inimesele. Kas seda on vähe või palju?

Kui võrrelda kohalike mastaapidega, on see väga suur hulk inimesi: rohkem kui Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas elanikke (kolmes linnas kokku 71 800 inimest) ning rohkem kui on Eestis viimase viie aasta jooksul lapsi sündinud (aastatel 2015–2019 umbes 70 200 last).

Rekordaasta on siiani olnud 2018, mil lisandus üle 20 500 e-residendi ehk keskmiselt umbes 1700 uut e-residenti kuus. Eelmisel aastal tuli neid juurde ligi neljandiku võrra vähem – kuus keskmiselt 1300. Tänavu on uute e-residentide arv olnud enamikul kuudel mullusest väiksem (keskmiselt üle 1000 kuus). Põhjust tasub otsida koroonaviirusest tingitud liikumispiirangutest, sest digi-ID kättesaamiseks peab e-resident isiklikult dokumendile Eesti saatkonda järele minema ja tõestama sõrmejälgede alusel isikusamasuse.

Esimesed e-residentide ettevõtted registreeriti 2015. aasta alguses. Käesoleva aasta septembri lõpu seisuga on e-residentide osalusel Eestis registreeritud kokku üle 14 200 ettevõtte. Aastani 2018 mitmekordistus ettevõtete arv iga aastaga: 2015. aastal registreeriti uusi ettevõtteid üle 300, 2016. aastal 1000, 2017. aastal 2000 ja 2018. aastal juba ligi 4000. Senine rekordaasta on 2019, mil äriregistrisse pandi kirja ligi 4300 e-residentidega seotud ettevõtet. Tänavu seda rekordit suure tõenäosusega ei lööda, sest septembri lõpuks on lisandunud 15% vähem uusi ettevõtteid kui mullu samaks ajaks. Uute ettevõtete arv jäi eelmisest aastast väiksemaks eelkõige aprillis, mais ja augustis.


Kust pärinevad e-residentidest ettevõtjad?

Eesti e-residentide seas on 173 riigi kodanikke. Kõige enam on Soome, Venemaa, Ukraina ja Saksamaa kodanikke, kuid esikümnesse mahuvad ka Hiina, Suurbritannia, India, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ning Prantsusmaa. Uute e-residentide päritolu on aastate jooksul palju muutunud. Programmi esimestel aastatel olid selges ülekaalus Soome kodanikud, aga nende osatähtsus on järjest vähenenud. Aastal 2015 moodustasid Soome kodanikud uutest e-residentidest 21%, 2019. aastal aga vaid 3%. Aasta 2018 paistis silma Aasia riikide domineerimisega – kõige rohkem uusi e-residente tuli Jaapanist ja Hiinast.

Kas ka ettevõttele saab päritolusildi külge panna? Otseselt mitte, sest ühe ettevõtte asutamisega võivad olla seotud mitmete riikide kodanikud. Kui aga loendada ettevõtete asemel nendega seotud inimesi (asutajad, osanikud, juhatuse liikmed jne), võib kodakondsuse kaudu teha järeldusi ka ettevõtete päritolu kohta. Selle aasta septembri lõpu seisuga on iga viies e-resident olnud seotud vähemalt ühe ettevõtte registreerimisega. Riigiti on pilt aga erinev. Kui vaadelda vähemalt tuhande e-residendiga esindatud riikide kodanikke, siis on kõige rohkem ettevõtlusesse kaasatuid Hispaania ja Türgi kodanike seas (ettevõtte on registreerinud 30–31%), neile järgnevad Ukraina ja Saksamaa kodanikud (26–27%). Seevastu näiteks Hiina ja Korea Vabariigi kodakondsusega e-residentidest on mõne ettevõttega seotud vaid 7%. Need arvud ei ole aga lõplikud, sest statistika näitab, et sageli ei asutata oma esimest ettevõtet kohe e-residendiks saades, vaid kuid või isegi aastaid hiljem.


Millega e-residentide ettevõtted tegelevad?

E-residentide ettevõtted tegutsevad valdavalt kolmel tegevusalal. Neist 39% oli registreerimise hetkel tegev info ja side valdkonnas, 24% kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning 17% hulgi- ja jaekaubanduses. Tegevusalade esikolmik on läbi aastate olnud sama ja nende ülekaal on üha suurenenud. Kui 2015. aastal registreeriti 70% kõikidest uutest ettevõtetest neile kolmele tegevusalale, siis tänavu jaguneb registreeritutest juba 82% nende tegevusalade vahel. Info ja side valdkonnas registreeritud ettevõtetest ligi kaks kolmandikku  pakub programmeerimise, konsultatsiooni jms teenuseid.

Statistikaamet kogub ja analüüsib väga erinevate eluvaldkondade andmeid. See loetelu ei ole aga lõplik, vaid muutub ja täieneb vastavalt vajadusele. Ühe viimase täiendusena on lisandunud e-residentide ettevõtete andmed, mida analüüsitakse ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EASi) tellimusel. Tänaseks on eksperimentaalstatistika tiim töötanud koostöös tellijaga välja statistika tegemiseks vajaliku metoodika ja koostab igakuiseid ülevaateid e-residentide ettevõtetest ning nende maksuandmetest. Peagi hakatakse e-residentide ettevõtete andmeid avaldama ka statistika andmebaasis, et need oleksid kättesaadavad kõikidele huvilistele.
 

E-residentide ettevõtete statistika tegemisel on kasutatud politsei- ja piirivalveameti ning äriregistri andmeid.

E-resident on välisriigi kodakondsusega isik, kelle e-residentsuse taotlus on politsei- ja piirivalveametis rahuldatud ehk kellele on otsustatud väljastada e-residendi digi-ID-kaart. E-resident ei kaota aga oma staatust kui tema digi-ID-kaart enam ei kehti.

E-residendi ettevõte on äriregistris registreeritud juriidiline isik, mille asutamisega on seotud vähemalt üks e-resident. E-residendi ettevõttena arvesse minemiseks peab olema täidetud kolm tingimust:

1) ettevõte on registreeritud pärast isiku e-residendiks saamist;

2) isiku roll ettevõttes on tekkinud pärast e-residendiks saamist;

3) isiku roll ettevõttes on tekkinud 90 päeva jooksul pärast ettevõtte registreerimist.

Ettevõtte ja isiku seose leidmisel võetakse arvesse järgmised äriregistris registreeritud rollid: asutaja, asutaja (sissemakseta), aktsionär, osanik, esindama volitatud usaldusosanik, usaldusosanik, täisosanik, ettevõtja, füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse ainuliige, juhatuse esimees, juhatuse liige (juhataja), juhatuse liige, filiaali juhataja.

Foto: Brand Estonia

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!