Investeerime planeeti

Blogi
Postitatud 21. aprill 2023, 12.37 , juhtivanalüütik Kaia Oras

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

2023. aasta Maa päeva peateema on juba teist aastat „Investeerime planeeti“. Juba väljakujunenud keskkonnaprobleemid ei möödu iseenesest. Arvamusi on mitmeid, aga selge on, et investeerimine puhtasse keskkonda ja keskkonna säilitamisse või taastamisse on paratamatus. 

Esialgse hinnangu järgi investeeriti Eestis 2021. aastal keskkonnakaitseteenuste osutamiseks vajalikesse vahenditesse (nt reoveepuhastid, jäätmeveokid või puhtamad seadmed väiksema saasteheitega tootmiseks) kokku 125 miljonit eurot. On seda palju või vähe? 

Kui vaadata viimaseid rahvusvahelisi võrdlusandmeid, siis investeerime osakaaluna SKP-st sama palju kui Euroopa Liidu riigid keskmiselt (0,4%). Skaala võimekamas otsas on Tšehhi ja Ungari 0,7 protsendi ning kesisemas skaala otsas Iirimaa, Malta ja Hispaania 0,1 protsendiga.

Keskkonnakaitse investeeringud protsendina SKP-st

Kuhu ja kui palju investeerisime Eestis 2021. aastal?

Kuigi oleme rahvusvaheliselt küllaltki keskmisel positsioonil, on Eesti võrreldes varasemate aastatega, kui tehti mahukaid investeeringuid õhu- ja veekaitse valdkondades, praegu pigem madalamal tasemel kui varem. Praegu püsivad absoluutväärtustes ettevõtete keskkonnakaitse investeeringud juba viimasel kuuel aastal suhteliselt samal tasemel.

Kui vaadata aga osakaaluna SKP-st, siis on keskkonnakaitseinvesteeringute osakaal ka viimastel aastatel langenud. Esialgsed andmed näitavad investeeringute suhtelist langust ka 2021. aastal.

Investeeringud keskkonnakaitseks valdkonniti, 2014–2021, protsenti SKP-st

Vee- ja pinnasekaitse on läbi aegade olnud oluline valdkond, kuhu investeeringuid on suunatud. 2021. aasta andmete kohaselt investeerisid ettevõtted reoveekäitluseks vajalike rajatiste ehitamiseks, reoveetorustike renoveerimistöödeks, kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ning uute hooldusautode soetamiseks ligi 40 miljonit eurot. Pinnase ja põhjavee kaitse tähendab aga ka suurte jääkreostuste likvideerimist, millesse 2021. aastal investeeriti 17 miljonit eurot.  

Teine suur keskkonnakaitsevaldkond on jäätmekäitlus, mille investeeringud on suunatud suures osas käitlusrajatiste rajamisele ja jäätmete kogumise tõhustamisele, sh veokipargi uuendamisele. Jäätmekäitlusesse tehti 2021. aasta andmete põhjal investeeringuid 33 miljoni ulatuses.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastikukaitse valdkonnas investeeriti esialgsel hinnangul 2021. aastal üle 14 miljoni euro, mis on ligi kümnendik keskkonnakaitse investeeringutest. Veerandi sellest (24%) panustas Riigimetsa Majandamise Keskus

Õhu- ja kliimakaitse on valdkond, milles võiks eeldada suuri investeeringuid pärast Pariisi kliimaleppe sõlmimist 2015. aastal. Samas näitavad andmed aga rahavoogude mõistes varasemaga võrreldes pigem langustrendi: kui 2014. ja 2015. aastal paigutati sellesse valdkonda ligi 100 miljonit eurot aastas, siis 2021. aastal vaid 24 miljonit. Viimaste aastate suurimad rahasüstid on suunatud just süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele soojatootmisel. Juhul kui investeeringud on tehtud aga näiteks kaugküttetrasside lekkekindluse tagamiseks, neid andmeid siin ei kajastata, kuna need kuuluvad ressursisäästu meetmete alla.

Ka keskkonnakaitse kogukulutused on suhtelisel skaalal vähenenud

Lisaks investeeringutele on sama olulised ka keskkonnakaitse püsikulud. Kui keskkonnakaitseinvesteeringud peegeldavad seda, kui palju kulutame selleks, et kaitsta keskkonda tulevikus enam kui tänapäeval, siis keskkonnakaitsekulutused näitavad laiemalt, kui palju kulutame jooksvalt keskkonnakaitsele, käideldes näiteks tekkinud jäätmeid ja reovett ning tõstes keskkonnateadlikkust.

Riigi keskkonnakaitsekulutused kokku (jooksevkulutused ja investeeringud) ulatusid 2020. aastal ligi 635 miljoni euroni ja kuigi absoluutväärtustes on kulutused keskkonnakaitseks viimastel aastatel kasvanud, siis kogukulutuste osakaal SKP-st on siiski vähenenud (2,6% 2014. aastal vs 2,3% 2020. aastal).

Kui suur on vahetult keskkonnakaitsega tegelev sektor?

Kui võrrelda teiste valdkondadega, siis ületasid keskkonnakaitsekulutused teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahtu ning olid 2020. aastal samas suurusjärgus valitsemissektori riigikaitse kulutustega.

Heitvee- ja jäätmekäitlus on moodustanud stabiilselt üle poole keskkonnakaitse kogukulutustest (60%–65%) ning teised keskkonnavaldkonnad nende tagant pigem selgelt silma ei ole hakanud.  

Positiivse trendina võib tuua välja, et viimastel aastatel on tõusnud keskkonnavaldkonna teadus- ja arenduskulutused: võrreldes 2014. aastaga on kogukulutused kasvanud 37% (19,9 miljonilt 2014. aastal kuni 27 miljonini 2020. aastal).

Maa päeva korraldajad rõhutavad, et on palju võimalusi heastada varasemad möödalaskmised ja kahju keskkonnale ning panustada sellise tulevikuühiskonna rajamisse, kus fossiilkütused ei domineeri, kus majandussüsteem ei tekita massiivseid süsinikuemissioone ja kus puudub plastikureostus. Korraldajate sõnul on meil potentsiaalselt vahendid ja võimalused, kuid meil on samas ka väga vähe aega neid võimalusi realiseerida.

Millist hinda oleme nõus maksma? Suurenev majanduslik heaolu on toonud mitmetes valdkondades keskkonnamõju kasvu, looduse ressursside ning isetaastumisvõime osas aga nende kahanemise. Oleme keskkonnamõju poolest maailma kujundajad, kas oleme kujundajad ka keskkonna korrastajatena, keskkonnakaitsesse investeerijatena?

Loe rohkem statistikaameti veebist ja uuri andmebaasist.

Rahvusvahelised võrdlusandmed leiab Eurostati andmebaasist.  

Rahvusvahelise Maa päeva kohta 2023. aastal loe täpsemalt Maa päeva kodulehelt.

Foto: Shutterstock