Kõrgem kraad, kõrgem palk? Uuring kinnitab, et iga viies inimene saab pärast kooli lõpetamist kõrgema palga või uue ameti
Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.
Täiskasvanute koolituse uuringus küsiti inimestelt nende õppimisharjumuste kohta uuringule eelnenud 12 kuu jooksul. Tulemused näitasid, et enesetäiendamine on kasvutrendis: kui 2007. aastal õppis 63,6% täiskasvanutest, siis 2022. aastal juba 80,3%. 2022. aastal uuringul osalejatest 10,3% olid osalenud tasemeõppes, 44,9% käinud mõnel koolitusel ning 69,6% olid ennast täiendanud iseseisvalt. Kolmest õppimise vormist on enim kasvanud iseseisvalt õppijate osakaal – 2007. aastal oli see 44,9%. Selline tõus on ka mõistetav, kuna viimase 15 aasta jooksul on märgatavalt laienenud iseseisva õppimise võimalused interneti ja kirjanduse kaudu.
Ometigi on suurenenud ka koolitustel ja tasemeõppes osalejate osakaal. Mis motiveerib täiskasvanuid minema koolitustele või kooli ning millist kasu on nad sellest saanud?
Miks minnakse koolitusele?
Koolituste valikul tõuseb esile praktiline kasu – 38,9% koolitustest võetakse ette selleks, et oma tööd paremini teha. Sama põhjus tasemeõpingute alustamiseks on ainult 6%-l juhtudest. Tasemeõppe puhul on olulisemaks pikem vaade, kus 34,2%-l juhtudest soovitakse parandada karjäärivõimalusi või vahetada eriala.
Tasemeõppesse astumisel on kõige levinum põhjus aga hoopis soov täiendada oskusi ja teadmisi alal, mis inimest huvitab (40,4%). Koolituste puhul on see olulisuselt teisel kohal (30,2%). Hariduse formaalsem pool, nagu diplomite saamine, on olulisem tasemeõppes. 11%-l juhtudest osaletakse koolitustel seetõttu, et ollakse selleks kohustatud.
Erinevusi on näha ka sooti. Nimelt osaleb 16% meestest koolitustel seetõttu, et nad on selleks kohustatud. Naiste puhul on sama näitaja kaks korda madalam (8%). Naised soovivad ka sagedamini koolitustel osaleda selleks, et enda oskusi ja teadmisi täiendada (33,3%), meeste puhul on see argumendiks vaid 25,4 protsendil.
Kas koolitustest on ka kasu?
On rõõm tõdeda, et valdavalt on õpingutest ühel või teisel moel kasu olnud. Vaid iga kümnes koolitus on olnud selline, millest inimene ei ole (veel) kasu saanud. Tasemeõppe puhul on see näitaja 13%. On võimalik, et mõned osalejad vajavad rohkem aega, et oma õpitud teadmisi ja oskusi reaalses elus rakendada.
Isiklik kasu, sealhulgas uued tutvused, silmaringi laiendamine ja enesekindluse suurenemine, on kõige sagedamini mainitud hüve. Sellest on osa saanud 57% tasemeõppe osalejatest ja 42% koolituste osalejatest. Tasemeõpe on aidanud 19%-l vastajatest saavutada uue töö või kõrgema palga, samas kui koolituste puhul on see näitaja 8%. Koolitustel osalejatest 34% on aga tänu õpingutele saavutanud paremaid töötulemusi, võrreldes 10%-ga tasemeõppes osalenutest.
* Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey) on Euroopa-ülene isikupõhine uuring, mis aitab mõista, milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad ja millised on õppimist takistavad või soodustavad tegurid. 2022. aasta uuring hõlmas 6800 juhuslikult valitud Eesti alalist elanikku vanuses 18–69. Selles vanusegrupis viidi uuring läbi esmakordselt. Varasemalt oli uuring suunatud 20–64-aastastele, mistõttu on analüüsis võrreldavuse hoidmiseks kasutatud endiselt just seda vahemikku. Järgmise uuringu viib statistikaamet läbi 2028. aastal.
Täiendavaid andmeid leiad statistika andmebaasist. Loe ka uuringu tulemusi tutvustavast blogist, millised põhjused takistavad täiskasvanute õppimist.
Täpsem teave
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)
