Väliskaubandust mõjutas märtsis mineraalsete kütuste, metalli ja puidu kaubavahetuse vähenemine

Uudis
Postitatud 10. mai 2023, 8.00

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.

Märtsis eksporditi kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 206 miljonit eurot, mis oli 20 miljoni euro võrra suurem kui mullu. Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 4,7 miljardi ja imporditi 5,3 miljardi euro eest. Kvartaalne kaubavahetuse puudujääk oli 577 miljonit eurot, 23 miljoni euro võrra väiksem kui 2022. aasta esimeses kvartalis.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kuigi ekspordi- ja impordihinnad on märtsis aastaga kasvanud vastavalt 9% ja 5%, siis sellest hoolimata vähenesid 2022. aastaga võrreldes eksport ja import nii märtsis kui esimeses kvartalis tervikuna. „Oluline mõjutaja märtsis ja kogu esimeses kvartalis oli mineraalsete kütuste, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine. Eriti märgatavalt vähenes mineraalsete kütuste import Venemaalt,“ lisas Leppmets.

Kaupadest eksporditi märtsis enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim ehk 264 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu Eestist. Järgnesid metalli ja metalltoodete (36 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (18 miljoni euro võrra) ekspordi vähenemine. Enim ehk 44 miljoni euro võrra suurenes transpordivahendite, 38 miljoni võrra mehaaniliste masinate ning 11 miljoni võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport. Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäi eelmise aastaga võrreldes pea samale tasemele, moodustades selle aasta märtsis 66% koguekspordist.

Kaupu eksporditi märtsis Eestist enim Soome (17% Eesti koguekspordist), Lätti (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, ning Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Lätti ja Egiptusesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi varasemast vähem kommunikatsiooniseadmeid, Lätti elektrienergiat ja Egiptusesse kütteõlisid. Kasvas kaupade väljavedu Soome, Leetu ja Venemaale. Soome eksporditi varasemast enam maagaasi, Leetu sõiduautosid ning Venemaale toidukaupu.

Märtsis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim vähenes sarnaselt ekspordile mineraalsete toodete import (180 miljoni euro võrra), järgnes metalli ja metalltoodete (49 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (38 miljoni euro võrra) sisseveo vähenemine. Enim ehk 54 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite, 23 miljoni võrra elektriseadmete ning 10 miljoni võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade import Eestisse.

Eesti peamine impordipartner märtsis oli Soome (14% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (12%) ja Läti (11%). Soomest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, ning Lätist mineraalseid tooteid, sh maagaasi. Enim vähenes kaupade sissevedu Venemaalt, Soomest ja Leedust. Venemaalt vähenes märtsis enim erinevate mineraalsete õlide, Soomest elektrienergia ning Leedust naftaõlide import. Kasvas kaupade import Lätist, Tšehhist ja Hollandist. Lätist imporditi mullusest enam maagaasi, Tšehhist sõiduautosid ja Hollandist erinevaid elektriseadmeid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2023
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2022 2023 muutus, % 2022 2023 muutus, % 2022 2023
I kvartal 5 130 4 713 -8 5 731 5 290 -8 -600 -577
Jaanuar 1 636 1 492 -9 1 781 1 750 -2 -145 -257
Veebruar 1 509 1 525 1 1 778 1 639 -8 -269 -114
Märts 1 986 1 696 -15 2 172 1 902 -12 -186 -206
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2023
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Sihtriik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 696 100 -15 KOKKU 1 902 100 -12
EL-27 1 254 74 -6 EL-27 1 632 86 -2
Euroala 20 riiki 911 54 -9 Euroala 20 riiki 1 210 64 -6
EL-i välised riigid 442 26 -32 EL-i välised riigid 269 14 -47
1. Soome 288 17 8 1. Soome 275 14 -21
2. Läti 191 11 -31 2. Saksamaa 219 12 -1
3. Rootsi 178 10 2 3. Läti 209 11 14
4. Leedu 132 8 16 4. Leedu 185 10 -17
5. Saksamaa 114 7 -1 5. Poola 162 8 6
6. Venemaa 74 4 30 6. Rootsi 147 8 6
7. Taani 68 4 8 7. Holland 105 6 18
8. Norra 65 4 13 8. Hiina 70 4 -8
9. Poola 56 3 -12 9. Itaalia 62 3 8
10. USA 56 3 -63 10. Tšehhi 49 3 80
Eksport ja import kaubagruppide järgi, märts 2023
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 696 100 -15 1902 100 -12 -206
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 173 10 7 206 11 5 -33
Mineraalsed tooted (V) 125 7 -68 169 9 -52 -44
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 85 5 -18 195 10 -12 -110
Kummi- ja plasttooted (VII) 56 3 3 93 5 -21 -37
Puit ja puittooted (IX) 216 13 -5 77 4 -33 139
Paber ja pabertooted (X) 35 2 -12 31 2 -5 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 46 3 18 73 4 -1 -27
Metall ja metalltooted (XV) 141 8 -20 179 9 -21 -38
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 177 11 27 213 11 0 -37
Elektriseadmed (85) 236 14 -6 253 13 10 -18
Transpordivahendid (XVII) 155 9 39 243 13 28 -88
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 53 3 16 42 2 10 11
Mitmesugused tööstustooted (XX) 134 8 -6 48 3 -10 85
Muu 63 4 -37 79 4 -31 -16

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181

press [at] stat.ee