Põllumajandusloendus

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Eve Valdvee

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

eve.valdvee@stat.ee

625 9397

17/12/2021

17/12/2021

Põllumajandusloenduse põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed.

Põhiandmetega seotud moodulid on tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, loomapidamisviisid ja sõnnikukäitlus.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator

Põllumajanduslikud majapidamised

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine.

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;

- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (k.a) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad

- 2 hektarit põllumaad

- 0,5 hektarit kartulit

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid)

- 100 m² katmikalasid

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes.

Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega.

Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi.

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid).

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslikud majapidamised

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, kes ületavad lävendit.

Kogu Eesti

Maakond

2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020

Ei ole rakendatav

Pind – ha

Põllumajanduslikud majapidamised, loomad, linnud ja mesilaspered, hõivatud isikud – arv

Tööaeg – aasta tööühik (ATÜ)

Loomapidamisviisid – loomakohtade arv

Karjatamine, sõnniku säilitusviisid – kuu

Sõnnik jm väetis – tonn, m3

Loomakasvatus kõigi loomaliikide kohta kokku – loomühik (LÜ)

Majapidamise standardtoodang (majanduslik suurus) – euro

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1874, 29. november 2018, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011) 2020. aasta kohta esitatavate andmete muutujate loendi ja kirjelduse kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

NO_ENGLISH_VALUE

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle kümne aasta

Pressiteadete koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Loomakasvatus“ tabelites:

PMS041: Põllumajanduslike majapidamiste loomad ja linnud

PMS042: Loomakasvatus põllumajanduslikes majapidamistes haldusüksuse järgi

PMS043: Veise- ja piimakarjakasvatus karja suurusklassi järgi

PMS044: Lambakasvatus karja suurusklassi järgi

PMS045: Seakasvatus karja suurusklassi järgi,

valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Taimekasvatus“ tabelites:

PMS141: Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus

PMS142: Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja kultuurid

PMS143: Kasutatav põllumajandusmaa suurusklassi järgi

PMS144: Põllumajanduslike majapidamiste taimekasvatuse põhinäitajad haldusüksuse järgi

PMS145: Teraviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi

PMS146: Kaunviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi

PMS147: Kartulikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi

PMS148: Rapsi- ja rüpsikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi

PMS149: Avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi

PMS150: Viljapuu- ja marjaaiad müügitootmiseks kasvupinna suurusklassi järgi,

valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Tööjõud“ tabelites:

PMS241: Põllumajanduslik tööjõud valdaja õigusliku vormi, maakonna ja liigi järgi

PMS242: Põllumajanduslik püsitööjõud soo, tööaja osatähtsuse ja liigi järgi

ja valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Üldandmed“ tabelites:

PMS441: Põllumajanduslikud majapidamised valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi

PMS442: Põllumajanduslike majapidamiste põhinäitajad majandusliku suuruse järgi

PMS443: Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi

PMS445: Põllumajanduslikud majapidamised juhi liigi järgi

PMS446: Põllumajanduslikud majapidamised juhi juhiks saamise aja järgi

PMS447: Põllumajanduslikud majapidamised juhi põllumajandusliku väljaõppe järgi

PMS448: Juhid soo ja vanuserühma järgi

PMS449: Juhid soo ja tööaja osatähtsuse järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“ ja 21214 „Taimekasvatus“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1874, 29. november 2018, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011) 2020. aasta kohta esitatavate andmete muutujate loendi ja kirjelduse kohta.

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst).

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2018/1091 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumise meetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurust hinnatakse kõikide olulisemate avaldatud näitajate korral. Valikuvead jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091 nõutud piiridesse.

Püütakse vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, sh minimiseerides freimi ala ja üle kaetust.

Esialgsed kokkuvõtted avaldati 2021. aasta jaanuaris, lõplikud andmed avaldatakse 2021. aasta jooksul.

Andmed avaldatakse avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on üldiselt võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Põllumajandusloenduse põhiandmetega tuleb kõikides riikides katta vähemalt 98% kasutatavast põllumajandusmaast ja 98% loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Riigid peavad põllumajandusloenduse põhiandmete osas hõlmama üldjuhul kõik kokkulepitud majapidamise lävendit ületavad üksused, kuid nõutavat kaetuse määra arvestades võidakse vajadusel majapidamise lävendit ka muuta. Põllumajandusloenduse moodulite puhul majapidamiste kokkulepitud lävendit madalamaks ei muudeta. Näitajad ja nende definitsioonid on riikide vahel harmoniseeritud. Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajandusloenduses kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit, mistõttu andmed ei ole varasemate aastatega otseselt võrreldavad. Enne 2020. aastat loeti põllumajanduslikeks majapidamisteks üksused, kus oli vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodeti põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Andmed kuni 2016. aastani on kättesaadavad andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat lõpetatud tabelite koosseisus valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus. Arhiiv. 2020. aasta andmetega on varasemate aastate andmed võrreldavad, kui need on ümber arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1091 kehtestatud lävendile.

Põllumajandusloenduste andmed on võrreldavad iga kolme-nelja aasta järel toimuvate valikuliste põllumajanduse struktuuriuuringute andmetega, sest kasutatakse sama metoodikat. Erinevalt põllumajanduse tootmisstatistikast ja majandusarvestusest, ei hõlmata põllumajandusloendustel ja valikulistel põllumajanduse struktuuriuuringutel põllumajanduslikest majapidamistest väiksemaid väikeüksusi. Põllumajandusloenduse andmed on siiski tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga ja võrreldavad põllumajanduslike majapidamiste osas. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Põllumajandusloenduste aastatel on need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele.

Põllumajandusloendusel kasutatakse kasvupindade ja loomade arvude osas sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Põllumajandusloenduste tööjõu-uuringu metoodika erineb üldisest tööjõu-uuringu metoodikast.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 11 369. 2020. aasta moodulite valimi suurus on 4798.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist saadakse andmed maakasutuse ja toetuste kohta, põllumajandusloomade registrist saadakse andmed põllumajandusloomade kohta. Lisaks saadakse PRIAst sõnnikumajanduse andmed.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registrist saadakse andmed mahepõllumajanduse kohta.

Maa-ameti maakatastrist saadakse põllumajanduslike majapidamiste muud maavalduse andmed.

Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist saadakse mees- ja naistöötajate arvu andmed tööaja gruppide lõikes.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei ole rakendatav

Üle kümne aasta

Põllumajandusloendus hõlmab kõiki lävendit ületavaid põllumajanduslikke majapidamisi. Põhiandmed kogutakse kõiksena ja moodulite andmed valikvaatlusena.

Andmeid kogutakse veebipõhiselt elektroonilise andmete edastamise kanali kaudu ja telefoniintervjuudega (CATI). Põllumajanduslikelt majapidamistelt, kes ei esita andmeid veebis, kogutakse andmed telefoniintervjuuna. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Administratiivandmed saadakse lepingutes kokkulepitud kanalite kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Valimiga uuritavates moodulites arvutatakse statistilistele üksustele kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad