Registreeritud liiklusvahendid

Statistikatöö eesmärk on anda teavet registreeritud maantee-, õhu- ja veesõidukite ning registreeritud raudteeveeremi kohta.

Liiklusregistris arvel olevad sõidukid, liikurmasinad ja traktorihaagised (aasta);

esmaselt registreeritud sõidukid ja masinad tüübi järgi (kuu);

registreeritud õhusõidukid liigi järgi (aasta);

Eesti laevaregistritesse kantud merelaevad tüübi järgi (aasta);

raudteeliiklusregistris arvel olev raudteeveerem (aasta);

trammid ja trollid (aasta)

Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit. Kasutusel on statistikaameti asutusesisesed koodiloendid.

Veondus

Alla 12-meetrise kogupikkusega laev – laev, mida kasutatakse töö tegemiseks või ärilisel eesmärgil, näiteks kaluripaat, inspektsioonide kontrollkaater jne

Buss – rohkem kui 9 istekohaga mehhaniseeritud maanteetranspordivahend sõitjate vedamiseks

Dedveit – vabapardamärgi suvise süvisejooneni koormatud laeva lasti, varude, kütuse, sõitjate ja laevapere kogumass tonnides

Diiselvedur – vedur, mille peamine jõuallikas on diiselmootor, sõltumata ülekandeseadmete liigist

Erasõiduk – Eestis füüsilise isiku nimele registreeritud sõiduk

Eriotstarbeline raudteeveerem – reisivaguni baasil ehitatud raudteeveerem: posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid

Eriveerem – dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad

Haagis – mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist.

Isoleeritud kaubavagun – kinnine vagun, mille korpus koosneb isoleerivatest seintest, ustest, põrandast ja katusest, mis piiravad korpuse sise- ja väliskeskkonna vahelist soojusvahetust nii, et üldine soojusülekandetegur (K) on selline, et seadmeid saab liigitada ühte kahest alljärgnevast kategooriast: IN – normaalselt isoleeritud seadmed (K väärtus on maksimaalselt 0,7 W/m2 °C); IR – tugevalt isoleeritud seadmed (K väärtus on maksimaalselt 0,4 W/m2 °C)

Jett – kuni 4-meetrise kogupikkusega, kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes

Kaubavagun – üldjuhul kaupade veoks mõeldud raudteesõiduk

Kinnine kaubavagun – kaubavagun, mida iseloomustab kinnine ehitus (täiskõrguses tugevad seinad ja katus) ja selles veetavate kaupade turvalisus (lukustamise ja pitseerimise võimalus)

Kogumahutavus – brutotonnaaž ehk kogumahutavus (GT, ingl gross tonnage) näitab laevaruumide mahutavust. Ühikuta suurus.

Kombain – väljaspool teid kasutatav liikurmasin; mistahes iseliikuv masin, teisaldatav tootmistehnilise kerega või ilma kereta seade või sõiduk, mis ei ole ette nähtud reisijate ega kauba veoks maanteedel

Kopter – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)le, mis pöörleb/pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede

Lennuk – õhust raskem õhusõiduk, mille liikuma panemiseks kasutatakse jõuseadet ja mille tõstejõud õhus moodustub peamiselt aerodünaamiliste protsesside mõjul lennutingimustes liikumatuteks jäävatele kandepindadele

Liikurmasin – ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus on rohkem kui 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto põhjal valmistatud eritöömasinat.

Maastikusõiduk – mootori jõul maastikul liikumiseks ette nähtud liiklusvahend, mis ei ole hõlmatud mootorsõiduki definitsiooniga ja mis kuulub registreerimisele liiklusregistris. Liiklusregistrisse kantakse maastikusõidukina

- mootorsaan, mis on jalaste ja roomikuga varustatud ning mootori jõul jääl või lumel liikumiseks ette nähtud maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 120 cm3, ning millel peale juhi istekoha pole rohkem kui kaks istekohta ja mille tühimass ei ületa 500 kg;

- vähemalt kolme rattaga ratasmaastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks.

Merelaev – laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus

Mootorratas – külghaagisega või ilma kaherattaline mootorsõiduk. Mootorrattaks loetakse ka

- rataste sümmeetrilise asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus ületab 45 km/h;

- ning neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 400 kg, või kuni 550 kg sõiduk, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW.

Neljarattalise elektrisõiduki akude massi ei arvestata tühimassi hulka.

Mootorsõiduk – mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla 6 km/h.

Mootorvagun – mootoriga varustatud vedav raudteesõiduk kaupade või reisijate veoks raudteel. Erinevate veduritüüpide (elektrivedur, diiselvedur) mõisted kehtivad (vajalike muudatustega) ka mootorvagunite puhul. Ühendatud mootorvagunite ja haakevagunite komplekti võib nimetada mitmeüksuseliseks, kui see on lahtihaagitav; rongiks, kui see ei ole lahtihaagitav. Mootorsõidukite statistikas peetakse iga lahtihaagitamatu rongi koosseisus oleva mootorvaguni kohta eraldi arvestust; kauba- ja reisisõidukite statistikas loetakse iga kaupade või reisijate veoks kohandatud korpus omaette üksuseks.

Mootorvaguni haakevagun – ühe või mitme mootorvaguni külge haagitud mittevedav raudtee-reisisõiduk. Kaubaveosõidukit nimetatakse kaubavaguniks ka siis, kui seda veab mootorvagun.

Mopeed – kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 km/h ja

- mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori puhul ei ületa 50 cm3 või

- muu sisepõlemismootori puhul suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või

- mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori puhul on üle 0,25 kW, kuid ei ületa nelja kW.

Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kg. Neljarattalise kerge elektrisõiduki akude massi ei arvestata tühimassi hulka.

Muu õhusõiduk – õhupall, purilennuk, moto-deltaplaan

Platvormvagun – katuse ja külgpoortideta vagun või katuseta vagun, mille külgpoortide kõrgus ei ületa 60 cm, või kallutatava alusega tavaline või eritüüpi vagun. Siia ei kuulu eranditult konteinerite, vahetatavate korpuste või kaubaautode veoks ette nähtud vagunid.

Prahtimine – laeva rentimine

Puhasmahutavus – netotonnaaž ehk puhasmahutavus (NT, ingl neto tonnage) näitab lasti- ja reisijateruumide, s.o tulu andvate ruumide mahutavust. Ühikuta suurus.

Ratastraktor – mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ning mille suurim valmistajakiirus on rohkem kui 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või veose või haagise vedamine. Ratastraktoriks loetakse ka mootorsõidukit, mille põhifunktsioon on veose vedamine ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h.

Reisivagun – raudtee-reisisõiduk, mis ei ole ei mootor- ega haakevagun

Roomiktraktor – roomikkulgmikuga mootorsõiduk, mida juhitakse samuti roomikutega

Sõiduauto – mehhaniseeritud maanteetranspordivahend, mis ei ole mootorratas ja mis on mõeldud sõitjate veoks ning milles on vähem kui 10 istekohta

Termosvagun – isoleeritud kaubavagun

Traktor – põllu- või metsatööks ette nähtud, rataste või roomikutega mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h. Traktoriks ei loeta auto põhjal valmistatud eritöömasinat

Traktorihaagis – igasugune põllu- või metsatöödel kasutatav pukseeritav haagis, mille peamine eesmärk on pukseerida koormat ja mida pukseeritakse tavaliselt traktori järel põllu- või metsatööde tegemiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad haagised, mille osa koormat kannab veduk. Igasugune traktoriga ühendatud sõiduk, millesse on sisse ehitatud mõni tööriist, loetakse põllu- või metsamajanduses kasutatava haagise osaks juhul, kui sõiduki tehniliselt lubatud brutomassi ja tühimassi suhe on 3,0 või üle selle ja kui sõiduk ei ole kavandatud materjalide töötlemiseks.

Tramm – sõitjate vedamiseks mõeldud rohkem kui 9 istekohaga maanteetranspordivahend, mis liigub rööbastel ja mis on ühendatud elektriõhuliinidega või mis liigub diiselmootori jõul. Trammitee on üldjuhul ühendatud linnateede süsteemi.

Troll – sõitjate vedamiseks mõeldud rohkem kui 9 istekohaga maanteetranspordivahend, mis on ühendatud elektriõhuliinidega ja ei liigu rööbastel

Tsisternvagun – pakendamata gaaside või vedelike veoks mõeldud vagun

Tsiviilõhusõiduk – õhusõiduk, mis on kasutusotstarbe järgi mõeldud lendamiseks sisemaistel ja rahvusvahelistel tsiviilkommertsliinidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- või äriotstarbel

Uus sõiduk – ei ole pärast valmistamist olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse. Sõiduk loetakse uueks ka juhul, kui see on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis transpordiks sõiduki valmistaja juurest ametliku maaletooja juurde Eestis.

Vedur – raudteesõidukite vedamiseks kasutatav, jõumasina ja mootori või ainult mootoriga varustatud raudtee-veduksõiduk võimsusega haakekonksul vähemalt 110 kW. Siia ei kuulu kergraudtee mootorvedurid.

Veoauto – veose veoks ettenähtud auto

Väikelaev – 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõiduk (näiteks paat, purjejaht, kaater jms), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat, spordialaliidu vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas jms) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (nt ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas jms) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.

Väikelennuk – lennuk, mille sertifitseeritud maksimaalne stardimass on 5700 kg või vähem

Õhusõiduk – sõiduk, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõju. Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks. Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses. Õhusõiduk, mida ei kasutata nimetatud teenistustes, loetakse tsiviilõhusõidukiks.

Liiklusvahend

Eestis registreeritud maantee-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid

Kogu Eesti

Trammid ja trollid (aasta) 1980–…

Maanteesõidukid (aasta) 1990–…

Õhusõidukid (aasta) 1994–…

Veesõidukid (aasta) 2000–…

Raudteeveerem (aasta) 2009–…

Esmaselt registreeritud sõidukid (kuu) 1993–...

Esmaselt registreeritud sõidukid avaldatakse eelneva kuu kohta.

Ülejäänud andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, st 2025. aastal avaldatatud andmed kirjeldavad 2024. aastat.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus.


Kokkulepped on tehtud järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonidega: Eurostat, OECD, UNECE, rahvusvaheline transpordifoorun (ITF), rahvusvaheline maanteeliit (IRF).

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö andmete põhjal pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Transport / Registreeritud liiklusvahendid tabelites

TS32: Sõidukid ja erasõidukid, 31. detsember;

TS322: Esmaselt registreeritud sõidukid (kuud);

TS328: Eesti laevaregistrisse kantud merelaevad, 31. detsember;

TS33: Liiklusregistris arvel olevad ja esmaselt registreeritud liikurmasinad ja traktorihaagised, 31. detsember;

TS350: Registreeritud õhusõidukid liigi järgi ja

ja valdkonna Majandus/Transport / Transpordi üldandmed tabelis

TS34: Trammid ja trollid, 31. detsember.


Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Transport. Arhiiv on lõpetatud tabelid

TS35: Tsiviilõhusõidukid registris (1994–2021);

TS39: Raudteeliiklusregistris arvel olev raudteeveerem (2009–2024);

TS331: Esmaselt registreeritud liikurmasinad ja traktorihaagised (1990–2017).

Uuringuga seotud aktiivseid andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 2930 korda, 2023. aastal 2513 korda, 2022. aastal 2241 korda, 2021. aastal 3259 korda, 2020. aastal 4638 korda. Tabelit TS350: Registreeritud õhusõidukid liigi järgi hakati avaldama 2023. aastal, varasemate aastate tabelite vaatamiste arv selle tabeli vaatamisi ei kajasta.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse; §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selles töös konfidentsiaalsuspõhimõtteid ei rakendata, sest üksikandmeid ei kasutata (tegemist on koondandmetega).

Eurostatile edastatakse andmed küsimustikuga "Eurostat/OECD/UNECE Common Questionnaire" EDAMISe andmeedastuskanali kaudu kord aastas.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 353 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Transpordistatistika sõnastik, mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga.

Transpordiameti liiklusregistri andmeid kogutakse aastaküsimustikuga „Liiklusregister“ ja kuuküsimustikuga „Sõidukite arvelevõtmine“ ning laevaregistri andmeid aastaküsimustikuga „Laevaregister“. Tsiviilõhusõidukite riikliku registri andmed saadakse transpordiametilt failiga.

Tehnilise järelevalve ameti raudteeliiklusregistri andmeid kogutakse aastaküsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Aktsiaselts Tallinna linnatransport esitab andmed aastaküsimustikuga „Trammi- ja trollitranspordi olem".

Aasta;

kuu.

Raudteeveeremi, maanteesõidukite, veesõidukite, õhusõidukite andmed ning trammide ja trollide andmed kogutakse kord aastas.

Esmaselt registreeritud sõidukite andmed kogutakse kord kuus.

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Liiklusregister“, „Laevaregistrid“, „Trammi- ja trollitranspordi olem“, „Raudtee ja veeremi olem" ja kuuküsimustikuga „Sõidukite arvelevõtmine“. 2022. aastast alates saadakse registreeritud õhusõidukite andmed transpordiametist failiga ning küsimustikuga "Õhusõidukite register" andmeid enam ei koguta.

Andmete kogumisel on rakendatud loogilised kontrollid.

Andmeid valideerib nende valdaja. Andmete kogumisel on rakendatud loogilisi kontrolle. Andmetöötluses võrreldakse andmeid varasema perioodi andmetega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Maanteesõidukite andmetes arvutatakse järgmised muutujad:

esmaselt registreeritud liiklusvahendite arv;

esmaselt registreeritud uute liiklusvahendite arv;

registreeritud liiklusvahendi liik;

registreeritud liiklusvahendi omaniku liik;

registreeritud liiklusvahendite arv kokku;

registreeritud liiklusvahendite arv – kuni 2 aasta vanused;

registreeritud liiklusvahendite arv – 2–5 aasta vanused;

registreeritud liiklusvahendite arv – 5–10 aasta vanused;

registreeritud liiklusvahendite arv – üle 10 aasta vanused.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmete väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita