Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju.

Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu ja liigirikkus maakeral.

Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid:

  • ökosüsteemide pindalad ja ökosüsteemiteenuste pakkumine
  • looduskaitse ja kulutused;

Statistika alusel saab kavandada looduskaitset ja elurikkuse arengut, töötada välja toetuste süsteemi ja rakendada maastike ning elupaikade mitmekesisuse säilitamise meetmeid.

Ökosüsteemide arvepidamine pakub infot ökosüsteemide pindala, nende omanike ja pakutavate teenuste kohta. Arvepidamine jaguneb kahte suuremasse ossa: ökosüsteemide pindalade konto ning ökosüsteemiteenuste pakkumine ja kasutamine rahalistes ühikutes.

Ökosüsteemide pindalade konto väljendab Eesti territooriumil paiknevate ökosüsteemide pindalasid nii põhiliste ökosüsteemiklasside kaupa kui ka detailsemal tasemel ning ka jagatuna maa omaniku liikide ja majandustegevusalade kaupa (vt tabeleid siit ja kaardiandmeid siit).

Ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise tabelid kajastavad mitmete oluliste turule minevate ökosüsteemiteenuste vooge teenuseid pakkuvate ökosüsteemide ja teenuste kasutajate kaupa.

Üksikasjalikum teave rakendatud metoodika kohta on avaldatud aastatel 2019–2021 Eurostati kaasrahastusega tehtud ökosüsteemikontode arendamise metoodikaaruannetes: link ja link. Tutvu metoodikaseminari videosalvestusega

Loodud ökosüsteemide arvepidamise statistika on eksperimentaalne ning teenuste loend ja teenuste hindamise meetodid on veel täpsustamisel ja võivad aja jooksul muutuda. Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus ning järele proovitud ja kontrollitud metoodika.

Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,4 %
2019
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 %
2020
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis looduslike liikide osatähtsus 56,0 %
2020
Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 14,1 %
2019
Ökosüsteemi pindala jaotus omaniku liigi ja ökosüsteemi tüübi järgi
Maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes | 2013 – 2019
Ühik: tuhat hektarit
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Metsamaa 2 450 2 451 2 451 2 451 2 451 2 450 2 450
Põllumaa 981 981 982 983 984 985 986
Rohumaa 289 286 283 281 279 277 276
Looduslikud mittemajandatavad märgalad 403 403 403 403 403 403 402
Turbakaevandusalad 21 21 21 21 21 21 21
Asustusalad 350 352 353 355 356 357 357
Muu maa 40 40 40 40 41 41 41
Kokku 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534

Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020