Eesti sotsiaaluuring

Isiku-uuringute pilt

Mis on Eesti sotsiaaluuring?

Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. 

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? 

Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

Milleks on neid andmeid vaja? 

Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised leibkonnatüübid meil on, kui palju kasvab neis lapsi ja milline on leibkondade majanduslik olukord. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid räägivad tihti meie inimeste toimetulekust, vaesusest ning ilmajäetusest, sissetulekust, elamistingimustest ja arstiabi kättesaadavusest. See teave pärinebki sageli sotsiaaluuringust.

Eesti sotsiaaluuringu isikuküsimustikus on sellel aastal kaks siseriiklikku moodulit: pereplaneerimise moodul SoM-i tellimusel (esimest aastat uuringus osalejatele) ja võrdsusandmete moodul MKM-i tellimusel (18+ vanuses vastajatele).

  • Kuus küsimust puudutavad töökohal ja tööotsingutel tajutavat diskrimineerimist, religioosset kuuluvust, sooidentiteeti ja seksuaalset sättumust. Tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille tellija on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium. Oma nõusoleku saate igal ajal tagasi võtta.
    Täpsema info nende küsimuste sisu ja nõusoleku tagasivõtmise kohta leiate https://mkm.ee/isikuandmed-vordsusandmete-moodul.
  • Neli küsimust puudutavad lapsesaamise plaane, hoiakuid ning tegureid, mis mõjutavad nende plaanide elluviimist või takistavad seda. Tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille viib läbi sotsiaalministeerium perepoliitika kujundamiseks. Oma nõusoleku saate igal ajal tagasi võtta.
    Täpsema info nende küsimuste sisu ja nõusoleku tagasivõtmise kohta leiate https://sm.ee/eesti-sotsiaaluuring-pereplaneerimise-moodul.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Eesti sotsiaaluuring korraldatakse igal aastal alates 2004. aastast.

Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed. Iga leibkonda küsitletakse neli aastat järjest 12 kuu tagant. Igal aastal osa leibkondadest vahetub. Täpsuse tagamiseks ühe aasta valimis leibkonnad ei kordu. Leibkondade korduvküsitlemine mitmel järjestikusel aastal aitab paremini hinnata aasta jooksul toimunud muutusi. Sotsiaaluuringu käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Sotsiaaluuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluse andmete alusel saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid, tuginedes tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas andmeid kogutakse? 

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

Selles uuringus kogutakse andmeid 

  • veebiküsitlusega, 
  • telefoniküsitlusega.

Uuring koosneb kahest osast: leibkonnaküsimustikust ja isikuküsimustikust. Leibkonnaküsimustikule saab veebis vastata ainult uuringu põhiisik. Isikuküsimustikule saab vastata iga vähemalt 15 aastane leibkonnaliige ka ise. Selleks on loodud põhiisikule võimalus anda vastavale isikule volitus. Täpsemad juhised tulevad jooksvalt küsimustiku sees.

Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.

Valimisse valitud isikuga ühenduse saamiseks teeb küsitleja maksimaalselt 10 kontakteerumise katset ja leibkonna teiste liikmetega maksimaalselt 5 katset.

Leibkonnaküsitlusele soovitame vastata sellel leibkonnaliikmel, kes tunneb leibkonda, selle sissetulekuid ja eluasemekulutusi kõige paremini. Üldjuhul on see isik, kellele kuulub leibkonna eluruum või kelle nimel on eluruumi üürileping, st leibkonnaliige, kes vastutab eluruumi eest. Võimaluse korral palume leibkonnaküsitlusele mitte vastata isikul, kelle teadmised leibkonna sissetulekust ja eluruumi kogukuludest on piiratud (näiteks teismelised, kes elavad oma vanematega koos, või vanemad inimesed, keda teised leibkonnaliikmed hooldavad).

Tutvu  "Isikuküsitlus"  ja  "Leibkonna küsitlus" küsimustikutega.

Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt  uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

Uuringus osalenud leibkondade vahel loosime vastaja nõusolekul välja kuus 50-eurost Partner kinkekaarti.

Loosis osalemise nõusoleku saab valimiisik anda küsimustikule vastates.

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Sotsiaaluuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumate analüüsidega saab tutvuda statistikaameti blogis. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmed leiab ESMS-i metaandmete alt.

 

Leibkonnaliikme netosissetulek kuus 1 096,9 eurot
7,8%
2023
Lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek aastas 19 665,8 eurot
8,0%
2023
Lastega leibkonna kulutused leibkonnaliikme kohta 4 765,1 eurot
-8,1%
Absoluutses vaesuses elavate laste osatähtsus 2,4 %
-40%
Lapsed asutusekeskses lastehoius 88,2 %
Ekvivalentnetosissetulek aastas linnalise asula elanikel 17 622,9 eurot
18,8%
2021
Ekvivalentnetosissetulek aastas töötutel elanikel 14 221,1 eurot
8,9%
2023
Ekvivalentnetosissetulek aastas töötavatel elanikel 21 256,1 eurot
5,7%
2023
Sotsiaalkaitse kogukulutused 7,11 miljardit eurot
24,0%
Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek leibkonna tüübi järgi | 2021–2023
Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek maakonna järgi | 2023
Blogi

Kui pikk on lapse „tööpäev“?

„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?
Loe edasi 26. veebruar 2020
Blogi

Eesti leibkonna eluruumidega kaasnevad probleemid

„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.
Loe edasi 16. mai 2019