Põllumajandusmaa müügi- ja rendihind

Statistikatöö eesmärk on anda sisend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste mõju hindamiseks põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnale. Põllumajandusmaa hindade infot kasutatakse vajaduse korral ka põllumajanduse majandusliku arvepidamise koostamisel.

Administratiivandmetel põhinev töö

Statistikaameti andmebaasis avaldatavad väljundnäitajad on põllumajandusmaa rendihind ja põllumajandusmaa müügihind, sh eraldi ka põllumaa ja püsirohumaa müügihind (maakonniti). Samad näitajad esitatakse ka Eurostatile. Eestis ei eristata maa müügihinna osas niisutatavat ja mitteniisutatavat osa, sest niisutuse osa on väga väike.

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajandus

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad)

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa

Põllumajandusmaa müügi keskmine hektarihind – kalendriaasta jooksul müüdud kasutatava põllumajandusmaa keskmine hektarihind

Põllumajandusmaa rendi keskmine hektarihind – kõik kalendriaasta jooksul rendilevõtja makstud rendikulud kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta

Püsirohumaa – looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine) saadud rohu või muude rohttaimede kasvupind, mis on põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud alla viie aasta. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Müügitehing;

renditehing

Põllumajandusmaa müügi- ja renditehingud

Kogu Eesti

2009–…

Ei ole rakendatav

Hind – euro

Aasta

Riikliku statistika seadus.

Alates 2025. aastast tehakse põllumajandusmaa müügi- ja rendihindade statistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1579.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Põllumajanduse uudised.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduse majanduslik arvepidamine tabelis PM59: Kasutatava põllumajandusmaa hektari müügi- ja rendihind maakonna järgi.

Tööga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1177 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on vajaduse korral sisendiks statistikatööle 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“.

Eurostatile esitatakse põllumajandusmaa müügihinnad vaatlusaastale järgneva aasta septembri lõpuks ja põllumajandusmaa rendihinnad vaatlusaastale järgneva aasta detsembri lõpuks. Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe veebivormide kaudu.

Kvaliteediaruanne koostatakse ja esitatakse Eurostatile iga viie aasta järel.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 295 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Lähtutakse Eurostati koostatud käsiraamatust Statistics on agricultural land prices and rents.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2022/2379 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse koos andmetega Eurostati veebilehel Land prices and rents. Kvaliteediaruanne katab uuringut tervikuna ja on koostatud viimase kehtiva standardi järgi.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Uuringu andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste mõju hindamiseks põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnale.

Riigisisese avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed vastavad käsiraamatus "Statistics on agricultural land prices and rents" ettenähtud juhistele.

Ei mõõdeta

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, kuna tegu pole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, kuna tegu pole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.

Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.

Puudub

Ei arvutata

Andmed avaldatakse esimesel võimalusel, kui need on laekunud maaelu teadmuskeskusest ning maa- ja ruumiametist.

Andmed avaldatakse ligikaudu järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.

Andmed avaldatakse üks kord, orienteeruvalt järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.

Andmed avaldatakse üks kord, orienteeruvalt järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Alates 2009. aastast on andmed alati avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal, andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.
Eesti tasemel on maa müügihindade andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Alates 2020. aastast on müügihinnad avaldatud maa- ja ruumiametiga koostöös maa- ja ruumiameti ning PRIA andmete töötluse tulemusena, mistõttu ei pruugi olla andmed eelmiste perioodide andmetega detailselt võrreldavad.

Rendihindade osas on samuti varem kasutatud ka muid allikaid, kuid see ei tohiks võrreldavust mõjutada.

Aegreas ei ole toimunud katkemisi. Vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 16.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga, st kasutatakse muu põllumajandusstatistikaga (nt taimekasvatusega) samu mõisteid ja definitsioone.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka agregeerimisel.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga. Põllumajandusmaa rendihindade osas kasutatakse sisendina maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku FSDN (Farm Sustainability Data Network). Põllumajandusmaa müügihindade osas kasutatakse sisendina maa- ja ruumiameti põllumajandusmaa müügi andmeid.

Aasta

Andmed saadakse koondandmetena e-posti teel.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega.

Aastail 2009–2012 registreeriti põllumajanduse põhitegevusalaga juriidiliste isikute tehingud põllumajandusmaaga.
Aastail 2013–2019 avaldati müügitehingute ja aastail 2014–2018 ka renditehingute andmed administratiivandmete alusel (põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), maa- ja ruumiameti, registrite ja infosüsteemide keskuse ning maksu- ja tolliameti andmete töötlusena).
Alates 2019. aastast on rendihind avaldatud maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel.
Alates 2020. aastast on müügihinnad avaldatud maa- ja ruumiametiga koostöös maa- ja ruumiameti ning PRIA andmete töötluse tulemusena.

Maa- ja ruumiameti andmete töötlusel on tehing välja jäetud järgmistel juhtudel:

• maakasutuse osatähtsus on PRIA andmetel alla 90% vastavast maakasutusest;
• tehinguobjekt ei ole 100% maatulundusmaa sihtotstarbega;
• tehinguobjekt on hoonestatud; 4) tehinguobjekti liik ei ole kinnisasi;
• tehingu liik ei ole ost-müük; 6) tehingu üks osapool on riik või omavalitsus, välja arvatud riigi ja omavalitsuse enampakkumised;
• kinnistute arv on suurem kui üks;
• võõrandatud kinnisasi oli tehingu hetkel koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega;
• tegemist on plokktehinguga – sama notarilepinguga müüakse mitu tehinguobjekti;
• tehingu osapooled on omavahel seotud (äri- või sugulussidemed vm);
• esineb muu teadaolev asjaolu, mis viitab sellele, et tehing ei ole toimunud vaba turu tingimustes;
• tehinguobjekti pindala on alla kahe hektari;
• tegemist on korduva tehinguga, samal päeval tehtud korduvatest tehingutest jääb välja madalaima hinnaga tehtud tehing;
• tehingu ühikuhind ei vasta määratud piirhindadele.

Väärtusi ei imputeerita.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad