Põllumajandusmaa müügi- ja rendihind
Kiirviited
- Eesmärk
- Uuringu liik
- Statistika esitus
- Mõõtühik
- Vaatlusperiood
- Õiguslik alus
- Konfidentsiaalsus
- Avaldamispõhimõtted
- Levitamissagedus
- Kättesaadavus
- Kvaliteedijuhtimine
- Asjakohasus
- Täpsus ja usaldusväärsus
- Ajakohasus ja õigeaegsus
- Võrreldavus ja sidusus
- Kulud ja koormus
- Andmete revisjon
- Statistiline töötlemine
- Märkused
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Pille Veidenberg
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: pille.veidenberg@stat.ee
Telefon: 5887 2904
Metaandmete kinnitamise kuupäev 13.10.2025
Metaandmete uuendamise kuupäev 13.10.2025
Eesmärk
Statistikatöö eesmärk on anda sisend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste mõju hindamiseks põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnale. Põllumajandusmaa hindade infot kasutatakse vajaduse korral ka põllumajanduse majandusliku arvepidamise koostamisel.
Uuringu liik
Administratiivandmetel põhinev töö
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Statistikaameti andmebaasis avaldatavad väljundnäitajad on põllumajandusmaa rendihind ja põllumajandusmaa müügihind, sh eraldi ka põllumaa ja püsirohumaa müügihind (maakonniti). Samad näitajad esitatakse ka Eurostatile. Eestis ei eristata maa müügihinna osas niisutatavat ja mitteniisutatavat osa, sest niisutuse osa on väga väike.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Kaetud sektorid (S.3.3)
Põllumajandus
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad)
Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa
Põllumajandusmaa müügi keskmine hektarihind – kalendriaasta jooksul müüdud kasutatava põllumajandusmaa keskmine hektarihind
Põllumajandusmaa rendi keskmine hektarihind – kõik kalendriaasta jooksul rendilevõtja makstud rendikulud kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta
Püsirohumaa – looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine) saadud rohu või muude rohttaimede kasvupind, mis on põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud alla viie aasta. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.
Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa
Põllumajandusmaa müügi keskmine hektarihind – kalendriaasta jooksul müüdud kasutatava põllumajandusmaa keskmine hektarihind
Põllumajandusmaa rendi keskmine hektarihind – kõik kalendriaasta jooksul rendilevõtja makstud rendikulud kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta
Püsirohumaa – looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine) saadud rohu või muude rohttaimede kasvupind, mis on põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud alla viie aasta. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.
Statistiline üksus (S.3.5)
Müügitehing;
renditehing
renditehing
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Põllumajandusmaa müügi- ja renditehingud
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
2009–…
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Mõõtühik
Hind – euro
Vaatlusperiood
Aasta
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus.
Alates 2025. aastast tehakse põllumajandusmaa müügi- ja rendihindade statistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1579.
Alates 2025. aastast tehakse põllumajandusmaa müügi- ja rendihindade statistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1579.
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata
Konfidentsiaalsus
Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.
Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Avaldamispõhimõtted
Avaldamiskalender (S.8.1)
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)
Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.
Andmete kättesaadavus (S.8.3)
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.
Levitamissagedus
Aasta
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduse majanduslik arvepidamine tabelis PM59: Kasutatava põllumajandusmaa hektari müügi- ja rendihind maakonna järgi.
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 2245 korda, 2023. aastal 1988 korda, 2022. aastal 4958 korda, 2021. aastal 3138 korda, 2020. aastal 1217 korda, 2019. aastal 1084 korda ja 2018. aastal 789 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine (S.10.5)
Andmed on vajaduse korral sisendiks statistikatööle 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“.
Eurostatile esitatakse põllumajandusmaa müügihinnad vaatlusaastale järgneva aasta septembri lõpuks ja põllumajandusmaa rendihinnad vaatlusaastale järgneva aasta detsembri lõpuks. Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe veebivormide kaudu.
Kvaliteediaruanne koostatakse ja esitatakse Eurostatile iga viie aasta järel.
Eurostatile esitatakse põllumajandusmaa müügihinnad vaatlusaastale järgneva aasta septembri lõpuks ja põllumajandusmaa rendihinnad vaatlusaastale järgneva aasta detsembri lõpuks. Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe veebivormide kaudu.
Kvaliteediaruanne koostatakse ja esitatakse Eurostatile iga viie aasta järel.
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 276 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Lähtutakse Eurostati koostatud käsiraamatust Statistics on agricultural land prices and rents.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2022/2379 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse koos andmetega Eurostati veebilehel Land prices and rents. Kvaliteediaruanne katab uuringut tervikuna ja on koostatud viimase kehtiva standardi järgi.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2022/2379 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse koos andmetega Eurostati veebilehel Land prices and rents. Kvaliteediaruanne katab uuringut tervikuna ja on koostatud viimase kehtiva standardi järgi.
Kvaliteedijuhtimine
Kvaliteedi tagamine (S.11.1)
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.
Kvaliteedi hindamine (S.11.2)
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.
Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.
Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.
Asjakohasus
Tarbijate vajadused (S.12.1)
Uuringu andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste mõju hindamiseks põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnale.
Riigisisese avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Riigisisese avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Tarbijate rahulolu (S.12.2)
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Andmete täielikkus (S.12.3)
Andmed vastavad käsiraamatus "Statistics on agricultural land prices and rents" toodud juhistele.
Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)
Ei mõõdeta
Täpsus ja usaldusväärsus
Andmete üldine täpsus (S.13.1)
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.
Valikuviga (S.13.2)
Ei ole rakendatav, kuna tegu pole valikuuringuga.
Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)
Ei ole rakendatav, kuna tegu pole valikuuringuga.
Valikust sõltumatu viga (S.13.3)
Ei mõõdeta
Kaetuse viga (S.13.3.1)
Ei mõõdeta
Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)
Ei mõõdeta
Mõõtmisviga (S.13.3.2)
Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.
Mittevastamise viga (S.13.3.3)
Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.
Üksuste mittevastamise määr (S.13.3.3.1a)
Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.
Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)
Ei ole rakendatav, sest kasutatakse administratiivandmeid.
Töötlusviga (S.13.3.4)
Puudub
Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)
Ei arvutata
Ajakohasus ja õigeaegsus
Ajakohasus (S.14.1)
Andmed avaldatakse esimesel võimalusel, kui need on laekunud maaelu teadmuskeskusest ning maa- ja ruumiametist.
Andmed avaldatakse ligikaudu järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.
Andmed avaldatakse ligikaudu järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.
Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)
Andmed avaldatakse üks kord, orienteeruvalt järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.
Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)
Andmed avaldatakse üks kord, orienteeruvalt järgneva aasta aprilli ja novembri lõpuks, st T + 120 päeva ja T + 334 päeva.
Õigeaegsus (S.14.2)
Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.
Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)
Alates 2009. aastast on andmed alati avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal, andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.
Võrreldavus ja sidusus
Geograafiline võrreldavus (S.15.1)
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.
Eesti tasemel on maa müügihindade andmed võrreldavad maakondade lõikes.
Eesti tasemel on maa müügihindade andmed võrreldavad maakondade lõikes.
Ajaline võrreldavus (S.15.2)
Alates 2020. aastast on müügihinnad avaldatud maa- ja ruumiametiga koostöös maa- ja ruumiameti ning PRIA andmete töötluse tulemusena, mistõttu ei pruugi olla andmed eelmiste perioodide andmetega detailselt võrreldavad.
Rendihindade osas on samuti varem kasutatud ka muid allikaid, kuid see ei tohiks võrreldavust mõjutada.
Rendihindade osas on samuti varem kasutatud ka muid allikaid, kuid see ei tohiks võrreldavust mõjutada.
Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)
Ei mõõdeta
Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)
Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga, st kasutatakse muu põllumajandusstatistikaga (nt taimekasvatusega) samu mõisteid ja definitsioone.
Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.
Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)
Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.
Sisemine sidusus (S.15.4)
Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka agregeerimisel.
Kulud ja koormus
Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Andmete revisjon
Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
Andmete revisjoni praktika (S.17.2)
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.
Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)
Ei arvutata
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga. Põllumajandusmaa rendihindade osas kasutatakse sisendina maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku FSDN (Farm Sustainability Data Network). Põllumajandusmaa müügihindade osas kasutatakse sisendina maa- ja ruumiameti põllumajandusmaa müügi andmeid.
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine (S.18.3)
Andmed saadakse koondandmetena e-posti teel.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega.
Andmete koostamine (S.18.5)
Aastail 2009–2012 registreeriti põllumajanduse põhitegevusalaga juriidiliste isikute tehingud põllumajandusmaaga.
Aastail 2013–2019 avaldati müügitehingute ja aastail 2014–2018 ka renditehingute andmed administratiivandmete alusel (põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), maa- ja ruumiameti, registrite ja infosüsteemide keskuse ning maksu- ja tolliameti andmete töötlusena).
Alates 2019. aastast on rendihind avaldatud maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel.
Alates 2020. aastast on müügihinnad avaldatud maa- ja ruumiametiga koostöös maa- ja ruumiameti ning PRIA andmete töötluse tulemusena.
Maa- ja ruumiameti andmete töötlusel on tehing välja jäetud järgmistel juhtudel:
- maakasutuse osatähtsus on PRIA andmetel alla 90% vastavast maakasutusest;
- tehinguobjekt ei ole 100% maatulundusmaa sihtotstarbega;
- tehinguobjekt on hoonestatud; 4) tehinguobjekti liik ei ole kinnisasi;
- tehingu liik ei ole ost-müük; 6) tehingu üks osapool on riik või omavalitsus, välja arvatud riigi ja omavalitsuse enampakkumised;
- kinnistute arv on suurem kui üks;
- võõrandatud kinnisasi oli tehingu hetkel koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega;
- tegemist on plokktehinguga – sama notarilepinguga müüakse mitu tehinguobjekti;
- tehingu osapooled on omavahel seotud (äri- või sugulussidemed vm);
- esineb muu teadaolev asjaolu, mis viitab sellele, et tehing ei ole toimunud vaba turu tingimustes;
- tehinguobjekti pindala on alla kahe hektari;
- tegemist on korduva tehinguga, samal päeval tehtud korduvatest tehingutest jääb välja madalaima hinnaga tehtud tehing;
- tehingu ühikuhind ei vasta määratud piirhindadele.
Väärtusi ei imputeerita.
Aastail 2013–2019 avaldati müügitehingute ja aastail 2014–2018 ka renditehingute andmed administratiivandmete alusel (põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), maa- ja ruumiameti, registrite ja infosüsteemide keskuse ning maksu- ja tolliameti andmete töötlusena).
Alates 2019. aastast on rendihind avaldatud maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel.
Alates 2020. aastast on müügihinnad avaldatud maa- ja ruumiametiga koostöös maa- ja ruumiameti ning PRIA andmete töötluse tulemusena.
Maa- ja ruumiameti andmete töötlusel on tehing välja jäetud järgmistel juhtudel:
- maakasutuse osatähtsus on PRIA andmetel alla 90% vastavast maakasutusest;
- tehinguobjekt ei ole 100% maatulundusmaa sihtotstarbega;
- tehinguobjekt on hoonestatud; 4) tehinguobjekti liik ei ole kinnisasi;
- tehingu liik ei ole ost-müük; 6) tehingu üks osapool on riik või omavalitsus, välja arvatud riigi ja omavalitsuse enampakkumised;
- kinnistute arv on suurem kui üks;
- võõrandatud kinnisasi oli tehingu hetkel koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega;
- tegemist on plokktehinguga – sama notarilepinguga müüakse mitu tehinguobjekti;
- tehingu osapooled on omavahel seotud (äri- või sugulussidemed vm);
- esineb muu teadaolev asjaolu, mis viitab sellele, et tehing ei ole toimunud vaba turu tingimustes;
- tehinguobjekti pindala on alla kahe hektari;
- tegemist on korduva tehinguga, samal päeval tehtud korduvatest tehingutest jääb välja madalaima hinnaga tehtud tehing;
- tehingu ühikuhind ei vasta määratud piirhindadele.
Väärtusi ei imputeerita.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Ei ole rakendatav
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei ole rakendatav
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei ole rakendatav
Märkused
Puuduvad