Kalakasvatus (vesiviljelus)

EESMÄRK

Statistikatöö eesmärk on koguda ja avaldada andmeid Eesti vesiviljelussektori kohta. Vesiviljeluse andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika juhtimiseks ning vesiviljelusturu jälgimiseks ja hindamiseks. Kalanduspoliitika aitab tagada, et nii püügitegevus kui ka vesiviljelus oleksid pikaajaliselt kestlikud, hästi majandatud ja aitaksid kaasa toiduga kindlustatusele.

UURINGU LIIK

Kõikne uuring

STATISTIKA ESITUS

Andmete kirjeldus (S.3.1)

Müüdud vähi ja kala kogus kasvatatava liigi, vee soolsuse ja rajatise tüübi järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi;

toidukalamarja (tarbimiseks) müük, müüdud toodangu maksumus;

haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks kasvatatava liigi ja vanuserühma järgi;

kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud vähi ja kala kogus kalaliigi järgi, maksumus vähi ja kalaliigi järgi;

kala- ja vähikasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübi järgi, sh mageveelised ja mereveelised veekogud (iga kolme aasta järel).

Toodangu kogust ja selle maksumust arvestatakse eluskaalus.

Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)

kala ja vähi vanuserühm;

kalakasvatusrajatiste klassifikaator;

kalanimede klassifikaator;

veekeskkond

Kaetud sektorid (S.3.3)

Andmed kajastavad vesiviljelust.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK):

03211 Mere-vesiviljelus;

03221 Magevee-vesiviljelus.

Mõisted ja määratlused (S.3.4)

Haudejaam ja esmane kasvukoht – marja, maimude ja vastsete kasvatamiseks mõeldud tehisrajatis

Kaubakala müük – Eestisse ja välisriikidesse kaubakalaks müüdud kalakasvatustoodang jooksval aastal

Kiirvoolukanal – kiire veevahetusega (üle kümne korra ööpäevas) tehisrajatis, kus vett ei taaskasutata

Ringleva veega suletud rajatis – biofiltris puhastatava ja korduvalt kasutatava veega tehisrajatis

Sump – merre või mageveelisse looduslikku veekogusse paigaldatud ujukitega võrkrajatis

Tiik ja bassein – looduslik või tehisseinte ja -põhjaga rajatis, mille vesi vahetub kuni kümme korda ööpäevas

Statistiline üksus (S.3.5)

Ettevõte

Statistiline üldkogum (S.3.6)

Vesiviljelusettevõtted

Vaadeldav piirkond (S.3.7)

Kogu Eesti

Ajaline kaetus (S.3.8)

1992–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.

Baasperiood (S.3.9)

Ei ole rakendatav

MÕÕTÜHIK

Müüdud kalatoodang – tonn (t);

müüdud toidukalamari, loodusest toodud või ostetud mari või isendid – kilogramm (kg);

loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks müüdud või viidud mari või isendid – tuhat tükki;

maksumus – euro;

keskmine hind – eurot/kg;

rajatised – arv, hektar (ha), kuupmeeter (m³)

VAATLUSPERIOOD

Aasta

ÕIGUSLIK ALUS

Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Andmete jagamine (S.6.2)

Ei jagata

KONFIDENTSIAALSUS

Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Andmed on konfidentsiaalsed, kui need põhinevad vähem kui kolme ettevõtte andmetel või kui ühe ettevõtte andmed moodustavad kogumist üle 90%. Enne andmete avaldamist küsitakse vajaduse korral ettevõtetelt luba konfidentsiaalsete andmete avaldamiseks.

Teisene konfidentsiaalsus:

koondi koostamisel ei tohi esmase konfidentsiaalsusega andmed olla tuvastatavad ehk kui koondist on esmase konfidentsiaalsusega andmed tuvastatavad, tuleb sulgeda kas kogu kogum või lisaks mõni teine alamkogum, et konfidentsiaalseid andmeid ei saaks välja arvutada.

AVALDAMISPÕHIMÕTTED

Avaldamiskalender (S.8.1)

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Andmete kättesaadavus (S.8.3)

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

LEVITAMISSAGEDUS

Aasta

KÄTTESAADAVUS

Pressiteated (S.10.1)

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö andmete põhjal ilmub uudis kord aastas maikuus. 23. mail 2025 ilmus uudis "Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja".

Väljaanded (S.10.2)

Ei avaldata

Andmebaas (S.10.3)

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Kalandus tabelis

KA40: Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi.

Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)

Tööga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 350 korda, 2023. aastal 438 korda, 2022. aastal 258 korda, 2021. aastal 297 korda, 2020. aastal 709 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URL-id, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Muu levitamine (S.10.5)

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10106 „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“.

Andmed eelneva aasta kohta edastatakse Eurostatile üks kord aastas EDAMISe kaudu hiljemalt 30.12. Eurostatile edastatakse lisaks müüdud vähi, kaubakala ning kalamarja kogustele (eristades vee soolsuse järgi magevee ja merevee kasvatust) igal aastal ka kasvandusse (haudejaamadesse ja esmastesse kasvukohtadesse) toodud kogused (loodusest, tehiskeskkonnast), loodusesse või tehiskeskkonda lastud/müüdud kala kogused ning kord kolme aasta jooksul kalakasvatuseks kasutatavate alade pindala.

Andmete esitamisel esitatakse Eurostatile Metadata Handleri kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel ka üksikasjalik kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse müüdud kasvatatud kala kogused igal aastal ning kalakasvatuses kasutatavate alade pindala, kui seda on kogutud (kogutakse igal kolmandal aastal).

Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 46 korda, 2024. aastal 19 korda. Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Metoodikadokumendid (S.10.6)

Metoodika põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 ning Eurostati kalandusstatistika käsiraamatul ja teistel Eurostati töögrupi materjalidel.

Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes.

Kvaliteedidokumendid (S.10.7)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 alusel kord aastas kvaliteediaruanne.

KVALITEEDIJUHTIMINE

Kvaliteedi tagamine (S.11.1)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Kvaliteedi hindamine (S.11.2)

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

ASJAKOHASUS

Tarbijate vajadused (S.12.1)

Statistikatöö avaliku huvi peamised esindajad on regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Euroopa Komisjon (Eurostat). Statistikatöö raames andmete avaldamist finantseeritakse riigieelarvest, vastavalt riigitellimusele.

Andmeid kasutab ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO).

Tarbijate rahulolu (S.12.2)

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldatavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmete täielikkus (S.12.3)

Andmed on täielikud ja vastavad vesiviljelusstatistika määrusega nõutud andmekooslusele.

Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

TÄPSUS JA USALDUSVÄÄRSUS

Andmete üldine täpsus (S.13.1)

Lähteandmeid võrreldakse eelnevate perioodide andmetega ja omavahel. Samuti kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Valikuviga (S.13.2)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatu viga (S.13.3)

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Kaetuse viga (S.13.3.1)

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 03.2).

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)

Ei ole rakendatav

Mõõtmisviga (S.13.3.2)

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Mittevastamise viga (S.13.3.3)

Kuna tegemist on väga kitsa sektoriga, on oluline, et kõik ettevõtted oma andmed esitaksid.

Üksuste mittevastamise määr (S.13.3.3.1a)

Mittevastamise viga eeldatavasti ei esine ning mittevastajad vesiviljelusega ei tegele.

Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)

Ei arvutata

Töötlusviga (S.13.3.4)

Ei arvutata

Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)

Ei ole rakendatav

AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Ajakohasus (S.14.1)

Andmed avaldatakse üldjuhul 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 145 päeva).

Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)

Andmed avaldatakse üks kord: üldjuhul 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 145 päeva).

Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)

Andmed avaldatakse üks kord: üldjuhul 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 145 päeva).

Õigeaegsus (S.14.2)

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

VÕRRELDAVUS JA SIDUSUS

Geograafiline võrreldavus (S.15.1)

Rahvusvaheline ühtne metoodika, milles lähtutakse Euroopa Liidu vesiviljelust käsitlevast määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda.

Ajaline võrreldavus (S.15.2)

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.

Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)

Avaldatava tabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)

Seos teiste valdkondadega puudub, seega valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata.

Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Sisemine sidusus (S.15.4)

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

KULUD JA KOORMUS

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 27 tundi (2025. aasta).

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 76 tundi (2024. aasta).

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

ANDMETE REVISJON

Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Andmete revisjoni praktika (S.17.2)

Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)

Ei arvutata

STATISTILINE TÖÖTLEMINE

Lähteandmed (S.18.1)

Objektide arv üldkogumis on 49. Objekte vaadeldakse kõikselt, mis tähendab, et uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik ettevõtted, kes tegelevad vesiviljelusega.

Valim tehakse ettevõtetest, kes on registreeritud põllumajandus- ja toiduametis ning kelle põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 3221 ja EMTAK 3211).

Valimist jäävad välja ilu- (tiigi) ja akvaariumikalade kasvatused.

Andmete kogumise sagedus (S.18.2)

Aasta

Andmete kogumine (S.18.3)

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustik on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kala- ja vähikasvatus“ kõigilt vesiviljelusega tegelejatelt.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.

Andmete valideerimine (S.18.4)

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse vastavalt etteantud reeglitele. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelnevate perioodide andmetega (sisestatud koguseid, nende väärtusi, alajaotusi (kala liigid)), kontrollitakse andmete mitte esitamise põhjuseid eelneva aasta kohta (tegevuse peatumine, lõpetamine, vaheaasta võtmine), üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Andmete koostamine (S.18.5)

Andmete väärtusi enamasti ei imputeerita, kuna andmed esitavad kõik ettevõtted. Vajaduse korral asendatakse puuduvad väärtused siiski eelneva perioodi sama üksuse andmetega.

Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Imputeerimise määr (S.18.5.1)

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Korrigeerimine (S.18.6)

Ei korrigeerita

Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

MÄRKUSED

Vesiviljeluse andmed avaldatakse võimalusel kalaliigiti. Toidukalamarja andmed avaldatakse liikide peale kokku.