Põllumajanduse struktuuriuuring

Andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ja Eesti poliitikavaldkondade väljatöötamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel. Põhilised valdkonnad, mis neid andmeid vajavad, on järgmised:
- ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaeluarenguprogrammid;
- vee raamdirektiiv, sh nitraadidirektiiv ja põhjaveedirektiiv;
- õhuga seotud direktiivid, sh riigi emissioonilävendid, õhukvaliteet ning reostuse ja selle ennetuse kontroll;
- kliimamuutuste poliitika (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga);
- looduskaitsega seotud seadusandlus, lindude ja elupaikade direktiivid ja mitmed teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed;
- mullaga seotud poliitika, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv;
- toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu seadusandlus;
- regionaalpoliitika;
- Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava.

Samuti vajab neid andmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus (JRC), kes kasutab neid eespool nimetatud poliitikavaldkondade arendamiseks vajalikes teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jms.

Mitmel allikal põhinev töö

Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse Euroopa Liidus valikvaatlusena iga 3–4 aasta järel. Üks kord kümne aasta jooksul viiakse see läbi põllumajandusloendusena.

Põllumajanduse struktuuriuuringu põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed.

Majapidamise juhtimise andmed: kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja osalemine kutsekoolitustes.

Maakasutuse andmed: maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajanduskultuuri järgi.

Loomade, lindude ja mesilasperede arv.

Põhiandmetega seotud moodulid 2023. a põllumajanduse struktuuriuuringul olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, maaharimismeetodid ning masinad ja seadmed.

Põhiandmetega seotud moodulid 2020. a põllumajandusloendusel olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus.

Majapidamise tööjõud ja muu tulutoov tegevus: valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ning muude töötajate tööaeg; majapidamisega seotud muu tulutoov tegevus, majapidamise tööjõu muu tulutoov tegevus väljaspool majapidamist.

Maaelu areng: maaeluarengutoetuste saamine.

Loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus: loomapidamishooned, toitainete kasutamine ja sõnnik põllumajanduslikes majapidamistes, sõnnikulaotamise meetodid, sõnnikurajatised.

Maaharimismeetodid: mullaharimise viisid, talvine pinnakate, külvikord, ökoalad,

Masinad ja seadmed: interneti kasutamine, oma majapidamise masinad ja seadmed, masinate ühiskasutus, täppispõllumajandus, loomakasvatuse masinad, põllumajandussaaduste ladustamine, taastuvenergiaseadmete kasutamine.

Uuringuga kogutud andmetega seotakse põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri taime- ja loomakasvatuse andmed, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmed maaelu arengu jm toetuste saamise kohta, statistilise ettevõtete registri andmed ettevõtete gruppi kuulumise kohta ja majapidamiste asukoha andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK);

põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator (EL) 2015/220

Põllumajanduse struktuuriuuringutega on kaetud nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, keda nimetatakse põllumajanduslikeks majapidamisteks.

Erinevalt muust põllumajandusstatistikast kaetakse põllumajanduse struktuuriuuringutega ainult need üksused, kes ületavad ELis kokkulepitud lävendi, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit avamaa viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit avamaa viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogutud andmed peavad katma 98% liikmesriigi kasutatavast põllumajandusmaast (v.a koduaiad) ja 98% loomühikutest.

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Puukool – avamaal või katmikalal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (k.a) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad;
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulit;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja ja maasikat;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid) avamaal;
- 0,1 hektarit avamaaviinamarju;
- 100 m² katmikalasid;
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes

Sõnnikulaotuse meetodid on järgnevad:
- paisklaotus (sõnnik segatakse mullaga 4 tunni jooksul, sõnnik segatakse mullaga 4–24 tunni jooksul, sõnnikut mullaga ei segata või sõnnik segatakse mullaga hiljem kui 24 tundi);
- lohislaotus lohisvoolikuga (lohisvooliku puhul laotatakse sõnnik maapinnale – rohule või põllumaale – mitme painduva vooliku abil);
- lohislaotus lohiskingaga (lohiskinga puhul laotatakse sõnnikut tavaliselt jäikade torudega, mis kinnituvad jala- või kingakujulistele seadmetele, nii et sõnnikut laotatakse otse maapinnale taime alla. Osad lohiskingad lõikavad maapinda madala pilu, et parendada infiltratsiooni);
- madala ehk avalõhega sisestuslaotus (madala ehk avalõhedega sisestuslaotuse puhul laotatakse sõnnik madalatesse lõhedesse (tavaliselt umbes 50 mm sügavad), sõltumata sellest, kas lõhed jäetakse avatuks või suletakse);
- sügava ehk sulglõhega sisestuslaotus (sügava/sulglõhedega sisestuslaotuse puhul on lõhed sügavad (tavaliselt umbes 150 mm sügavused) ja need suletakse peale sõnniku laotamist).

Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega.

Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslik majapidamine, kus on ületatud ELis kokkulepitud lävend, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogu Eesti

2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020, 2023

Andmebaasis on avaldatud andmed alates 2001. aasta põllumajandusloendusest. Põllumajandusloendused on kõiksed põllumajanduse struktuuriuuringud.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringutes kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit (alates 2023. aastast on ka Eestis lävendisse lisatud viinamarjad). Seetõttu ei ole andmed ilma ümberarvutusteta varasemate aastatega otseselt võrreldavad. 2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmed on otseselt võrreldavad 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetega. Varasemate aastate võrreldavuse tagamiseks on võimalusel 2010. aasta andmed ümber arvutatud vastavalt uuele põllumajandusliku majapidamise lävendile.

Ei ole rakendatav

Aasta.

Maakasutuse andmed on 2023. aasta kohta. Loomakasvatuse andmed on 2023. aasta 1. septembri seisuga (küsitlusmoment). Tööjõu, maaharimismeetodite ja masinate ning seadmete andmed on 12 kuu kohta enne küsitlusmomenti.

Sõnnikukäitlemise andmed ja loomade keskmine arv loomapidamishoonetes on 12 kuu kohta enne küsitlusmomenti.

Maaeluarengutoetused on perioodi 2021–2023 kohta. Muud andmed on 2023. aasta 1. septembri seisuga.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst).

Administratiivandmed saadakse lepingute alusel PRIAst, põllumajandus- ja toiduametist, maa- ja ruumiametist, maksu- ja tolliametist (töötamise register) ning transpordiametist (liiklusregister).

Ei jagata