Eesti 2035

Arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikute arvutamine ja avaldamine statistikaameti andmebaasis ja rakendustes. „Eesti 2035“ on Eesti pikaajalise arengu katusstrateegia, kus on sõnastatud Eesti riigi ja rahva strateegilised eesmärgid ning vajalikud muudatused seatud sihtide saavutamiseks. Strateegia eesmärkide saavutamist jälgitakse mõõdikutega, mis on avaldatud strateegia tegevuskavas, mida vaadatakse igal aastal üle ning vajaduse korral täiendatakse. Strateegia annab ühtse suuna eri valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Samuti lähtuvad strateegiast "Eesti 2035" valdkonna arengukavad. Töö raames avaldatakse tegevuskava mõõdikute loetelu kehtiv versioon. Sihtide jälgimiseks seatud aluspõhimõtete, sihtide ja vajalike muudatuste mõõdikud annavad suuna, et saavutada demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur.

Mitmel allikal põhinev töö

Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis lähtuvad aluspõhimõtetest. Strateegia eesmärkide ja tegevuste elluviimise mõõtmiseks on mõõdikud tegevuskavas jaotatud aluspõhimõtete, sihtide ja vajalike muutuste mõõdikuteks. Statistikatöös on andmed, mille abil saab jälgida, kuidas Eesti liigub strateegias „Eesti 2035“ püstitatud viie strateegilise eesmärgi saavutamise poole.

Mõõdikute loetelu on avaldatud valitsuse veebilehel Aluspõhimõtted ja sihid.

Ei ole rakendatav

Andmed koostatakse sektoriteülesel tasemel.

Arvamusvabadus ja osalemine – hea valitsemise indeksi alamnäitaja, mis näitab, mil määral on riigi kodanikel võimalus osaleda valimistel, milline on sõna-, ühinemis- ja meediavabadus.

Näitaja allikas on maailmapank (WB).

Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas – näitab avalike e-teenustega (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus, sotsiaalmeedia) rahuolu elanike seas.

Näitaja allikas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenuste kataloog.

Doktorikraadiga inimesed – näitab, kui suurel osal 25–64-aastastest on doktorikraad (lõpetanud residentuuri või saanud doktorikraadi) aasta alguse seisuga

Eesti keelt emakeelena kõnelejad – näitab eesti keelt esimese koduse keelena kõnelejate osatähtsust 15–74-aastaste Eesti elanike seas

Eesti keelt kasutavad inimesed – väljendab eesti keelt kasutavate inimeste osatähtsust 15–74-aastaste Eesti elanike seas

Eesti koht IMD rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi edetabelis – näitab riigi asukohta rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi edetabelis. Indeks näitab riigi võimekust luua ja hoida keskkonda, mis tagab erasektori konkurentsivõime.

Näitaja allikas on rahvusvaheline juhtimise arendamise instituut (IMD).

Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksi edetabelis – punktide summa edetabelis näitab riikide progressi 17 üleilmse säästva arengu eesmärgi saavutamise suunas. Seda hinnatakse sajapunktiskaalal, kus 1 tähendab, et ükski eesmärk ei ole saavutatud, ja 100, et kõik 17 eesmärki on saavutatud.

Näitaja allikas on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).

Eestit turvaliseks riigiks pidavad elanikud – näitab Eestit turvaliseks riigiks pidavate vähemalt 15-aastaste elanike osatähtsust.

Näitaja allikas on siseministeeriumi läbiviidav siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring.

Elamute ja mitteelamute energiatarve– näitab energiatarbimist elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori hoonetes

Elukeskkonnaga rahulolu – näitab, kui suur osa Eesti elanikest on rahul oma elukeskkonnaga

Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused – näitab, kui suur on kõrgeima ja madalaima detsiili KOV-ide vahe elukeskkonnaga rahulolul

Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused – näitab, kui suur on erasektori finantseeritud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s.

Teadus- ja arendustegevus on loov ja süstemaatiline tegevus uute teadmiste loomiseks ja kasutamiseks.

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanud – näitab eri- ja kutsealase haridusega inimeste osatähtsust 25–64-aastaste hulgas

Formaal- ja mitteformaalõppes osalemine – näitab nende 25–64-aastaste tööjõu-uuringus osalenud elanike osatähtsust, kes olid uuringule eelnenud nelja nädala jooksul osalenud formaal- ja mitteformaalõppes. Formaalõpe annab raamteadmised ja -oskused, mida ühiskond tunnustab ja mille omandatust kontrollib (alus- ja põhiharidus; üld- ja kutseharidus; kõrgharidus (k.a magistrantuur, doktorantuur)). Mitteformaalõpe toimub kindlate õppeprogrammide alusel ja kindlatele huvirühmadele (töökoolitused, keeleõpe, kunstiringid jms).

Haigeks jäämise või puude tekkimise riski tajumine – näitab nende uuringus osalenud küsitletute osatähtsust, kes tajuvad ohtu jääda haigeks või saada puue.

Näitaja allikas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) uuring "Risks That Matter“.

Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – näitab nende uuringus osalejate osatähtsust vastanute seas, kes nõustusid neljast väitest vähemalt kolmega (vastasid „minu moodi“ või „väga minu moodi“).

Väited on järgmised:
- ta peab oluliseks, et kõiki inimesi maailmas koheldaks kui võrdseid; tema arvates peaksid kõikidel inimestel olema elus võrdsed võimalused;
- tema jaoks on oluline ära kuulata endast erinevate inimeste arvamusi; isegi kui ta nende inimestega nõus ei ole, tahab ta nendest siiski aru saada;
- tema jaoks on väga oluline aidata inimesi enda ümber; ta tahab hoolt kanda nende heaolu eest;
- tema jaoks on oluline tähtsate otsuste langetamisel arvestada teiste inimeste seisukohtadega ja leida kompromisse.

Näitaja allikas on Euroopa Sotsiaaluuring (ESS).

Informaalõppes osalemine – näitab nende 25–64-aastaste tööjõu-uuringus osalenud elanike osatähtsust, kes olid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul osalenud informaalõppes. Informaalõpe hõlmab igasugust õppimist nii töö käigus kui ka pere ja sõprade ringis.

Kasvuhoonegaasid transpordisektorist – näitab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO₂-ekvivalenttonnides. Kasvuhoonegaasidena käsitatakse süsinikdioksiidi (CO₂), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N₂O). Ei arvestata fluoritud kasvuhoonegaase ehk F-gaase: fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.

Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektor) – kasvuhoonegaaside summaarne netoheitkogus, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. Kasvuhoonegaasid on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO₂ siduja ning mõjutab netoheitkogust netoarvestuses.

Keskkonnatrendide indeks – näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku hinnatakse 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene võimalik aasta).

Kodukohta turvaliseks hindavad elanikud – näitab nende vähemalt 15-aastaste elanike osatähtsust, kes hindavad oma kodu ümbruskonda turvaliseks.

Näitaja allikas on siseministeeriumi läbiviidav siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring.

Kohalike omavalitsuste üksuste tulud – näitab kohaliku omavalitsuse üksuste tulude osatähtsust avaliku sektori tuludes

Kohaliku omavalitsuse teenustega rahulolu – indeks näitab skaalal 0–100, kui suur osa Eesti elanikest on rahul elukoha KOV-i pakutavate teenustega. Üle 75 on suurepärane tulemus, üle 65 hea ja alla 64 (k.a) vajab parandamist.

Kohortsündimuskordaja – reproduktiivea vältel sündinud laste keskmine arv naise kohta. Näitaja arvutamiseks summeeritakse kohorti kuuluvate kõikide naiste kogu elu jooksul sünnitatud laste arv ja jagatakse kohorti kuuluvate elusate naiste arvuga. Ühe kohordi moodustavad samal aastal sündinud naised. Strateegia „Eesti 2035“ vaatleb naisi vanuses 40 aastat.

Kolmanda taseme haridusega 25–34-aastased isikud – näitab kõrghariduse või sellega samaväärse hariduse saanud isikute osatähtsust 25–34-aastaste seas (ISCED astmed 5–8).

Kolmanda taseme haridus on keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe), magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus, doktorikraad või sellega võrdsustatud haridus.

Kultuurielus osalemine – näitab vähemalt 15-aastaste elanike osatähtsust, kes on viimase 12 kuu jooksul kultuurielus (v.a spordivõistlused) osalenud

Kõikide kulutuste katmise riski tajumine – näitab nende uuringus osalenud küsitletute osatähtsust, kes tajuvad ohtu, et ei suuda kõiki oma kulutusi katta.

Näitaja allikas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) uuring „Risks That Matter“.

Ligipääsetavuse näitaja – kohalike omavalitsuste elanike ligipääs avalike teenuste hoonetele, nagu muuseumid, raamatukogud, kultuuriasutused, noortekeskused ja huvikoolid. Lisaks näitab see erivajadustega inimestele mõeldud teenuste ja informatsiooni kättesaadavust. Näitajat mõõdetakse koondindeksina, mille allikas on rahandusministeeriumi veebirakendus Minuomavalitsus.ee.

Positsioon globaalse kohalolu indeksi edetabelis – näitab riigi majanduslikku, sõjalist ja muud valdkondlikku globaalset kohalolu puudutavat positsiooni.

- Majanduslik kohalolu – arvestatakse energiatoodete, esmatarbekaupade ja tööstustoodete eksporti, aga ka teenuste eksporti ja välismaiste otseinvesteeringute mahtu.

- Sõjaline kohalolu – arvestatakse sõjaväepersonali arvu rahvusvahelistel missioonidel ja sõjaväebaasides ning vaadatakse erineva militaartehnika (lennumasinate kandjate, laevade, hävitajate, fregattide, tuumaallveelaevade, keskmiste ja raskete strateegiliste lennukite ja õhutankerite) kogust.

- Erinev valdkondlik kohalolu – arvestatakse immigrantide ja mitteresidentidest turistide arvu, spordisaavutusi. Vaadatakse kultuuri ja selle toodete eksporti, rahvusvaheliselt tunnustatud pressiagentuuride (Associated Press, Reuters, AFP, DPA, ITAR-TASS, EFE, ANSA, Xinhua) internetilehtedel äramainimiste arvu, välist tulu intellektuaalse vara kasutamisest ja välismaale suunatud patentide arvu. Teadus vaatab artiklite, arvustuste ja teadete arvu mitmes valdkonnas, hariduses arvestatakse välistudengite arvu kolmanda taseme hariduses, arengukoostöö vaatab kogu arenguabi voogu.

Näitaja allikas on Elcano kuninglik rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute instituut (Elcano Royal Institute).

Püsiva suhtelise vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Suhtelise vaesuse piir on 60%.

Rahvaarv – Eesti elanike arv aasta alguse (1. jaanuar) seisuga. Elanike hulka arvestatakse kõik Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaalased, kes elavad Eestis vähemalt aasta.

Ressursitootlikkus – väljendab kodumaise materjalitarbimise ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhet. Teisisõnu näitab see, kui palju majanduslikku tulu eurodes saadakse riigis tarbitud ühe kilogrammi materjali kohta. Kodumaine materjalitarbimine koosneb kodumaisest keskkonnast ammutatud toormest (kodumaine toormekasutus), millele on lisatud import ja lahutatud eksport.

Ringleva materjali määr – ringlusse võetud ja majandusse tagasi suunatud materjali osatähtsus kogu materjalikasutuses

Sissetulekukvintiilide suhtekordaja – kõrgeimasse ja madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate isikute ekvivalentnetosissetulekute jagatis.

Sissetulekukvintiil on aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud viiendik elanikkonnast. Madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksema ja kõrgeimasse kõige suurema ekvivalentnetosissetulekuga viiendik elanikkonnast.

Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna netosissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Sooline palgalõhe – meeste ja naiste tunnipalga suhteline erinevus protsentides. See saadakse, kui meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast lahutatakse naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga. Soolise palgalõhe raames on keskmine brutotunnipalk arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks – indeks mõõdab sugude võrdsust Euroopa Liidu riikides kuues põhivaldkonnas: võim, aeg, teadmised, tervis, raha ja töö. Võrdõiguslikkust hinnatakse sajapunktiskaalal, kus 1 tähendab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdsust meeste ja naiste vahel.

Näitaja allikas on Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE).

Suure hoolduskoormusega 16-aastased ja vanemad inimesed – näitab suure hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste osatähtsust samaealiste seas.

Suur hoolduskoormus tähendab vajadust abistada või hooldada mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas.

Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia lõpptarbimises.

Taastuvad energiaallikad on hüdro-, tuule- ja päikeseenergia, maasoojus, laine- ja hoovuste energia, biomass, prügilagaas, reovee puhastamisel eralduv gaas ja biogaas.

Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu kütuse kasutamine tooraineks, elektrijaamade omatarve ega kadu.

Teadlaste ja inseneride arv erasektoris – näitab erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arvu 1000 elaniku kohta

Tegusa inimese näitaja – iseloomustab seda osa 18–65-aastastest, kes õpivad või töötavad ja on osalenud kultuurielus ja/või vabatahtlikus töös

Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, kaua inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jääksid samaks.

Strateegia „Eesti 2035“ vaatleb eraldi näitajatena meeste ja naiste tervena elada jäänud aastaid ning maakondlikku erinevust Eesti keskmisega võrreldes sugude kaupa.

Töö kaotamise riski tajumine – näitab nende uuringus osalenud küsitletute osatähtsust, kes tajuvad ohtu kaotada töö.

Näitaja allikas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) uuring „Risks That Matter“.

Tööjõu tootlikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes – tootlikkus SKP suhtarvuna töötaja kohta võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega. Tööjõu tootlikkus näitab tööjõuühiku panust lisandväärtuse tootmisel.

Tööjõus osalemise määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus

Tööjõus osalemise määra maakondlik erinevus – Eesti keskmise ja kõige madalama tööjõus osalemise määraga maakondade erinevus protsendipunktides

Usaldus kohaliku omavalitsuse vastu – näitab, kui suur osa kodanikest usaldab kohalikku omavalitsust.

Näitaja allikas on eurobaromeeter.

Usaldus riigikogu vastu – näitab, kui suur osa kodanikest usaldab riigikogu.

Näitaja allikas on eurobaromeeter.

Usaldus vabariigi valitsuse vastu – näitab, kui suur osa kodanikest usaldab vabariigi valitsust.

Näitaja allikas on eurobaromeeter.

Valitsemise tõhusus – hea valitsemise indeksi alamnäitaja, mis näitab avalike teenuste ja avaliku teenistuse kvaliteeti ning nende sõltumatust poliitikast. Samuti näitab see poliitika kujundamise ja rakendamise kvaliteeti, usaldusväärsust ja valitsuse toetust sellisele poliitikale.

Näitaja allikas on maailmapank (WB).

Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavad inimesed – näitab Eesti elanike osatähtsust väljaspool Harju- ja Tartumaad. Eesmärk on, et Harju- ja Tartumaa elanike osatähtsus kogurahvastikus võrreldes muu Eestiga ei kasvaks. Selleks jälgitakse eraldi näitajana väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osatähtsust kogurahvastikus.

Väljaspool Harjumaad elaniku kohta loodud SKP osatähtsus EL-i keskmises – näitab, kui suur on Eestis (v.a Harjumaal) elaniku kohta loodud SKP võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Arvesse on võetud hinnatasemete ja valuutakursside erinevused.

Õigusloome kvaliteet – hea valitsemise indeksi alamnäitaja, mis näitab valitsuse võimekust formuleerida ja rakendada selliseid seadusi ja määrusi, mis tagaksid erasektori arengu.

Näitaja allikas on maailmapank (WB).

Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunud – näitab surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arvu 100 000 elaniku kohta. Rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHA-10 järgi surmad koodivahemikus V01–Y89.

Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid – näitab suhtlussfääride keskmiste kontaktide arvu eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vahel. Kontakti olemasolu või puudumist hinnatakse selle järgi, kui sageli on inimene ühes kuus suhelnud enda omast erineva emakeelega inimestega kuues suhtlussfääris: sõbrad, perekond, vaba aeg, internet, naabrid, töö.

Näitaja allikas on kultuuriministeeriumi Eesti integratsiooni monitooring.

Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijad – näitab nende inimeste osatähtsust tööga hõivatute seas, kes iga päev kasutavad tööl käimiseks ühistransporti, jalgratast või liiguvad jalgsi

Ülemäärase kehakaaluga elanikud – näitab, kui suur on ülemäärase kehakaaluga elanike osatähtsus rahvastikus. Inimese kehamassiindeks on kehakaalu ja pikkuse ruudu jagatis. Ülemäärase kehakaaluga on kõik, kelle kehamassiindeks on 25,0–29,9; rasvunud inimesed on kehamassiindeksiga 30 ja rohkem.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed iseloomustavad kogu Eestit, v.a mõõdikud "Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osatähtsus rahvastikus" ja "Väljaspool Harjumaad elaniku kohta loodud SKP osatähtsus EL-i keskmises".

2013–…

Keskkonnatrendide indeksi arvutamisel hinnatakse 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene võimalik aasta). Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates.

Eri näitajatel on erinevad mõõtühikud, mis on märgitud iga näitaja juurde andmetabelis.

Kasutusel on järgmised mõõtühikud: protsent, punkt, arv naise kohta, miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, tuhat tonni CO₂ ekvivalenti, aasta, suhtarv, protsent SKP-st, eurot kilogrammi kohta, arv 100 000 elaniku kohta, arv 1000 elaniku kohta, koht pingereas, teravatt-tund.

Aasta

Riikliku statistika seadus.

Näitajate aluseks on strateegia "Eesti 2035" tegevuskava mõõdikud. Strateegia dokumendid on leitavad siit.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Ei ole rakendatav

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Kvartal

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Eri valdkondade statistika / Säästev areng ja Eesti 2035 strateegia tabelis

EE01: Arengustrateegia "Eesti 2035" tegevuskava mõõdikud.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 1752 korda, 2023. aasta jooksul 1881 korda, 2022. aastal 1495 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URL-id, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Strateegia „Eesti 2035“ näitajad on kajastatud statistikaameti veebirakenduses Tõetamm.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 160 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Metoodikadokumendid puuduvad.

Näitajate nimekiri on esitatud strateegia "Eesti 2035" tegevuskavas ning üldised selgitused strateegia üldosas.

Strateegiamaterjalid on kättesaadavad vabariigi valitsuse kodulehel rubriigis Strateegia.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQM-i täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPM-i järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Töö tellija on riigikantselei, kes koordineerib „Eesti 2035“ strateegia elluviimist. Töö andmeid kasutavad järgmised ministeeriumid: haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, kaitseministeerium, kliimaministeerium, kultuuriministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja välisministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Avaldatud on kõik "Eesti 2035" strateegia mõõdikud. Näitajate nimekiri on määratud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmete kvaliteedi ja õigsuse tagavad andmeallikate omanikud.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmete uuendamine toimub kvartaalselt. Iga kvartali lõpus lisatakse tabelisse kõik kvartali jooksul uuenenud näitajate andmed.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Statistikaameti ja tervise arengu instituudi andmete uuendamise aluseks on avaldamiskalender. Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Teistest allikatest võetavate andmete puhul toimub töö vastavalt lepingus märgitud tähtaegadele või jooksvaid uuendusi jälgides.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

"Eesti 2035" näitajate riigisisene ja riikidevaheline võrreldavus varieerub näitajate kaupa. Andmed iseloomustavad kogu Eestit, v.a mõõdikud "Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osatähtsus rahvastikus" ja "Väljaspool Harjumaad elaniku kohta loodud SKP osatähtsus EL-i keskmises".

Näitajaid esitatakse alates 2013. aastast või esimese võimaliku aasta kohta. Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses.

Näitajaid esitatakse alates 2013. aastast või esimese võimaliku aasta kohta. Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses.

Strateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Seetõttu on säästva arengu ja "Eesti 2035" näitajate loetelus kattuvaid näitajaid. Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sidusad.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Andmed põhinevad järgmistel andmeallikatel:
siseministeerium – Eestit/kodukohta turvaliseks pidavad elanikud;
kultuuriministeerium – ühiskonnarühmade vahelised kontaktid;
regionaal- ja põllumajandusministeerium – ligipääsetavus;
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas;
majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) – tajutud riskid;
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) – soolise võrdõiguslikkuse indeks;
ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO) – Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksi edetabelis;
maailmapank – hea valitsemise indeks;
Euroopa Komisjon – usaldus riigi institutsioonide vastu;
Elcano kuninglik rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute instituut (Elcano Royal Institute) – positsioon globaalse kohalolu indeksi edetabelis;
tervise arengu instituut – ülemäärase kehakaaluga elanikud;
rahvusvaheline juhtimise arendamise instituut (IMD) – Eesti koht IMD rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi edetabelis;
statistikaamet – eespool nimetamata rahvastiku- ja sotsiaalstatistika näitajad, keskkonna ja majanduse näitajad.

Kasutatakse statistikatööde 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21108 „Palgalõhe“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 30101 „Rahvastik“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 40009 „Sissetulek, vaesus ja materiaalne ilmajäetus“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 40412 „Sport“, 40422 „Kultuuris osalemise uuring“, 40612 „Tervis“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“ andmeid.

Kvartal

Andmed võetakse teiste asutuste andmebaasidest ja kodulehekülgedelt või saadakse e-posti teel.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

Statistikatöös kasutatakse teiste statistikatööde koondandmeid ja andmekogude andmeid. Arvutatakse nende näitajate väärtused, mida otseselt ei ole avaldatud, kuid mida on vaja vastavalt loendile toota.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad