Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

E-kaubanduse kasutamine on tõusuteel

Kuupäev 19.01.2017
Artikkel
Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Eestis on kõige enam kulturismi ja fitnessi harrastajaid

Kuupäev 05.03.2021
Artikkel
Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased noored. Ehkki mehed treenivad klubides rohkem, on viimastel aastatel üha kiiremini kasvanud ka naisharrastajate arv.

Millega köetakse Eesti kodusid?

Kuupäev 11.10.2022
Artikkel
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Statistikaamet andis ülevaate järgmise rahvaloenduse ettevalmistusest

Kuupäev 03.06.2016
Artikkel
Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

Kuupäev 14.09.2018
Artikkel
Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Rohemajandus

Valdkond
Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust. Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangust; ekspordist; tööhõivest; loodud lisandväärtusest; osatähtsusest kogumajanduses. Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada.

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.