Otsingu tulemused

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le.

Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40%, teatab Statistikaamet. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.

Kuigi kogu Euroopa ning USA ja Jaapani tööstus pole veel saavutanud 2005. aasta taset, on viimaste kuude areng märkimisväärne. 2010. aasta algusest on tööstustoodang suurenenud nii Euroopa Liidus kui ka eurotsoonis. Kui USA tööstustoodangu kasv liikus selle aasta esimestel kuudel sarnaselt Euroopaga kahe-kolme protsendi piires, siis eriti kiirelt on kasvanud Jaapani tööstustoodang, kus veebruaris ulatus kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes juba 30% piirimaile. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel kuudel peamiseks toodangu kasvumootoriks olnud ekspordi kiire taastumine. Eesti ja

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

2014. aasta märtsis tõmbavad Euroopa Liidu riigid rahva ja eluruumide loenduse 2010/2011. aasta loendusvoorule joone alla ja esitavad Eurostatile loenduse lõppraporti.