Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Euroopa Liidu Intrastati uuringu tulemused 2016

Sisuleht
2016. aastal viis Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat koostöös liikmesriikide statistikaametitega läbi uuringu „Intrastati ümberkujundamise kulude-tulude ja halduskoormuse vähendamise potentsiaal“ andmeesitajate seas. Uuringu eesmärk oli mõõta Intrastati küsimustiku halduskoormust ning leida võimalusi selle vähendamiseks Intrastati süsteemi ümberkujundamise teel. Uuring viidi läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestist osales uuringus 149 andmeesitajat ning Eesti Statistika avaldab ülevaate nende vastustest. 1. OSA. INTRASTATI ANDMEESITAJAT ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED, ARUANDLUSKOHUSTUS

Elame kauem, aga mitte tervemana

Kuupäev 27.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.

Majanduskriis mõjutas ka sündimust

Kuupäev 16.06.2010
Artikkel
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks. Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima

Eesti tööjõuturg pärast Euroopa Liiduga ühinemist

Kuupäev 22.04.2014
Artikkel
2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Toidukaupade hinnatrendid Eestis ja mujal maailmas

Kuupäev 01.04.2011
Artikkel
Majandusliku olukorra üldise halvenemise taustal on maailmas viimastel aastatel just toidukaupade hinnamuutusi tähelepanelikult jälgitud. Toidu hinnatõus on mõjutanud ka tarbijahinnaindeksi muutust. Trendid Eestis Pärast suhteliselt stabiilset perioodi aastatel 2004–2006, kus Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) aasta keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) ja 4,4% (2006), sisenesime 2007. aasta sügiskuudel suhteliselt ebapüsivamate hindadega ajajärku ning tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli üks ja enam protsenti tervelt 3 kuud järjest. Kõigis kolmes kuus avaldas

13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht. ÜRO tegvuskavas 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest

Olukord meil ja mujal

Kuupäev 15.02.2010
Artikkel
Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP