Otsingu tulemused

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

ISBN 978-9985-74-631-8 (PDF) Eesti keeles Ilmus: 20.04.2024 Rahvaloenduste tulemuste analüüsimine ja kommenteerimine on statistikute jaoks oluline tegevus – seda on Eestis tehtud alates esimesest siin toimunud rahvaloendusest aastal 1881. Erandiks olid küll nõukogude võimu ajal toimunud loendused, mille tulemused ei olnud avalikult kättesaadavad. Viimane rahvaloendus Eestis toimus 2021. aastal ja erines kõigist eelmistest selle poolest, et suur osa andmetest – kõik rahvusvaheliselt kohustuslikud andmed – võeti riiklikest registritest. Selle rahvaloenduse tulemusi kirjeldab ja analüüsibki

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

Statistikaamet kohtus täna tehnoloogiaekspertide ja analüütikutega, et tutvustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) tehnilist lahendust ja sellest tulenevaid võimalusi.

1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et septembris mõjutas aastases võrdluses mäetööstuse toodangu kasvu peamiselt turbatööstus, energeetika mahtude suurenemise taga oli aga elektritootmise kasv. „Töötlevas tööstuses vähenes tööstustoodangu maht pisut rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, olulisematest tööstusharudest kahanes 11% puidutöötlemine ning 13,5% mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine,“ täpsustas Bunder. Veel vähenes olulistest töötleva tööstuse harudest ehitusmaterjalide (4,5%) tootmine ning väike kahanemine (0,8%) oli täheldatav ka