Otsingu tulemused

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

Inimesed magavad päevas keskmiselt 14 minutit kauem, töötavad 18 minutit vähem ning pühendavad vaba aja sisustamisele 40 minutit rohkem kui kümme aastat tagasi, selgus Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu põhjal. Eelmine uuring toimus aastal 2000.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.

Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud