Otsingu tulemused

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

2013. aasta märtsis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 6% võrreldes eelmise aasta märtsiga, teatab Statistikaamet. Eksport ja import kahanesid teist kuud järjest, veebruaris vähenesid mõlemad kaubavood aastavõrdluses 2%.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Tänavu mais oli kaupade eksport jooksevhindades 31% ja import 41% väiksem kui aasta tagasi samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse vähenemise tingis eelkõige masinate ja seadmete ekspordi ja impordi järsk langus.

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades viiendiku ja imporditi Eestisse kolmandiku vähem kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus.

Mullu novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 861 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 901 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport euroala riikidesse moodustas 29% Eesti koguekspordist ja import euroala riikidest 38% koguimpordist.

Tänavu oktoobris kasvas kaupade eksport jooksevhindades 47% ja import 38% eelmise aasta oktoobriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport Rootsi suurenes 2,2 korda, peamiselt elektrimasinate ja seadmete väljaveo suurenemise tõttu.