Organisatsioonile, kes vajab tipptasemel andmehaldust kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Programm hõlmab eksperttaseme koolitusi, pikemaajalist nõustamist ja tuge ning praktilist tööd asutuse andmestikega.
19.-20. aprillil tähistab prof. Ene-Margit Tiit oma 90. juubelit. Sünnipäeva auks toimub Tartu ülikooli Delta õppehoones konverents, Tartu ülikooli ajaloomuuseumis kontsert ning Tartu ülikooli raamatukogus uue raamatu esitlus.
Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.
2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemustest selgub, et 46% Eesti elanikkonnast elab Harjumaal ja keskmine Eesti inimene on ei rohkem ega vähem kui 42-aastane. Mida see aga meie rahvastiku jaoks tähendab, selgub vastvalminud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“.
Iga kuu alguses avaldab statistikaamet värske tarbijahinnaindeksi (THI), mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust Eestis. Seni suuresti käsitsi kogutud andmed tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustest on üha enam asendumas nutikamalt, seal hulgas veebikammimise teel kogutud andmetega.
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal.
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.
Eesti liitus 11. jaanuaril Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmete avaldamise eristandardi täiendatud versiooniga (SDDS Plus) – sellega hakkame Eesti rahanduse näitajate kohta rohkem ja detailsemat infot esitama.