Otsingu tulemused

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis eelmisel aastal 30 täispikka filmi, millest 15 olid dokumentaal-, 13 mängu- ja kaks animafilmid. Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid. Kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.

Tänasest, 1. oktoobrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta avaldamiskalender, kust leiab infot nii andmebaasi kui ka uudiste avaldamise kohta.