Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,2%, teatab Statistikaamet.
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
Tallinnas oli elanike keskmine brutotulu 2019. aastal 1444 eurot kuus. Linnaosadest oli teenitud tulu kõige suurem Kesklinna (1779 eurot) ja kõige väiksem Lasnamäe elanikel (1224 eurot).
ISBN 978-9985-74-548-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 172 lk Ilmus: 31.10.2014 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning suundumused käimasoleval kümnendil. Eesti majanduse ja tööturu näitajaid vaadeldakse ka peamiste sotsiaalsete gruppide (soo, hariduse jm) kaupa ning võrdluses teiste Euroopa riikidega. Sisukord Eessõna Sissejuhatus Majanduse üldtrendid ja teadmistepõhine majandus Ettevõtete eksporditegevuse ja tootlikkuse seosed: ülevaade teadustööde tulemustest Uuenduslikkus
Sel aastal Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvinud Tuuli Jürgensonile tõi võidu töö, mis keskendus sellele, kuidas kõige efektiivsemalt analüüsida riskiteguri ja haiguse seoseid.
Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.
Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.
2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.