Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, suunab ta päringu selle sisu alusel klienditoele.
Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb vastavalt teadlaste soovile kombineeritud meetodil. Meie registrid on küll maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed loendusprogrammi lisatunnuste kohta: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus.
Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 17% ja 7%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht vähenes nii tonnides kui ka tonnkilomeetrites ligi 4%.
Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.