Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta septembris 31% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja langes võrreldes eelmise aasta juuniga 0,5%.
Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 076 vaba ametikohta, mis on 38% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest.
Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.
Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ligilähedast kasumit teenisid ettevõtted viimati 2006. ja 2008. aastal.
2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
23. veebruaril töötab statistikaameti infotelefon kella 13-ni. 24. veebruaril on infotelefon suletud. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!