Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

Statistikaameti andmetel vähenes tööstusettevõtete toodang juunis võrdluses eelmise aasta sama kuuga 6%. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu jäi 2018. aasta detsembris 2017. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades samale tasemele, teatab Statistikaamet.

Tänavuse Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud magistritööga. Preemia eesmärk on innustada noori rakendama ja arendama statistikameetodeid.

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2018. aastal 944 tonni kaubakala ja -vähki kokku 4,2 miljoni euro väärtuses, teatab statistikaamet. 2018. aastal müüdud vesiviljelustoodangu maht oli viimase kahekümne viie aasta suurim.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.