Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta IV kvartalis 916 eurot ja brutotunnipalk 5,53 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes oli tõus vastavalt 5,9% ja 6,6%.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.

Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.